Vorst

Pieter Aertsen, "Lihuniku pood Egiptusesse põgeneva püha perekonnaga" (1551)

Luis Egidio Meléndez, "Vaikelu vorstide ja singiga" (1772)

Peeter Alliku linoollõige "Vorst" (2010)

Vorst on lihatoode, mis algupäraselt kujutab enesest maitsestatud, soolatud hakkliha- või tangupudru-seguga täidetud sooli. Tänapäeval asendatakse sooled tihti odavamate, mitmesugustest kunstmaterjalidest kestadega.

Proosa

Olid nad mõned lusikatäied magusat leemekest suhu ja kõhtu pannud, ütles Lapi lahke meelega:

"Aitüma hüva leemekese eest, sellega võib inimene juba kõhtu täita: aga veel magusam maitseks leem, kui vorst ka leeme kõrval oleks!"

Patsti! kukkus toa laest üks suur vorst keset lauda. Mees ja naine olid natuke aega kingituse üle nõnda ehmatanud, et neil meelde ei tulnud kohe vorsti otsast kinni hakata. Lopi märkas, et vorstiga esimene soovimine täide oli läinud, ja see vihastas teda nõnda, et ta täie suuga hüüdis:

"Võtku sind — või pangu vorst sulle nina otsa kui —"

Aga vaene mehike ei saanud ehmatusest enam rääkida, sest vorst rippus juba Lapil nina otsas; mitte enam vorsti kombel, vaid kui ninaga ühest juurikast kasvanud tükk.

Mis nüüd teha? Kaks soovi oli tuulde läinud, pealegi veel viimane naise nina nii imelikuks loonud, et ta muu rahva silma ette ei usaldanud astuda. Siiski üks soov oli veel ütlemata ja sellega võisid nad targa kombel kõik heaks moondada. Aga vaesel Lapil ei olnud sel silmapilgul paremat soovi meeles, kui et oma nina pika vorsti kütkest jälle lahti saaks.

Seepärast nimetas ta soovi, ja vorst oli tuulde kadunud.

Friedrich Reinhold Kreutzwald, "Lopi ja Lapi" kogumikust "Eesti rahva ennemuistsed jutud"

Kohtuprotsess: masinavärk, millesse sisenetakse seana ja millest väljutakse vorstina.
- Ambrose Bierce, "The Devil's Dictionary"

Nõnda siis oligi kõik korraldatud Slopaševi maitse kohaselt. Peaasi, et ei tuleks puudu joogist, eriti valgest, sest kõik muu oli Slopaševi arvates solk. Peale selle "sakuska": heering sibulaga, hapu kurk, juust, vorst, sink, sinep, võid ja leiba, kuum teemasin.
- Anton Hansen Tammsaare, "Tõde ja õigus" II, XXVI ptk

Poiss oli suvilast tulnud vorsti ostma. Kaisu oli noaga näidanud, et kas nii palju. — Putsi, vähe vist, oli poiss öelnud. Kaisu oli noa teise kohta asetanud. — Persse, palju sai, arvas naga. Kaisu oli vorsti ära kaalunud ja hinna öelnud. — Putsi, kui kallis! Kust persest ma selle raha võtan? oli poiss hädaldanud.

Kassaaparaat oli kolksatanud. Poiss oli ehmunult hüüatanud: — Persse, mida sa nüüd... ja samal silmapilgul kõige oma vorstiga tee peale lennanud.

Mehed olid itsitanud, aga suu kinni pannud, kui Kaisu oli käskinud vait olla, kuni veel luud-kondid terved.

Sisko Istanmäki, "Liiga paks, et olla liblikas". Tõlkinud Katrin Reimus. Tallinn: Virgela, 1998, lk 191

[Rehepapp:] "... Mida sa, lambapea, siis sõid?"

[Sulane Jaan:] "/.../ Noh, vorsti sõin, sinki sõin, ja siis sihukest Idamaa maiusrooga, mis lõhnas nagu roos. Seda pole ma varem saanudki, valge justkui pekk ja pehme!" /---/

[Rehepapp:] "See idamaa maiusroog oli seep. Sellega saksad pesevad end, see ei sünni ülepea süüa! Puhas mürk."

Andrus Kivirähk, "Rehepapp". Varrak 2000, lk 4

"Mis härra Dibblerist sai?"

Päkapikk kallutas pead. "See on see kondine mees, kes vorstikesi müüs?" küsis ta.

"Täpselt. Kas ta sai viga?"

"Ei usu," vastas päkapikk kaalutletult. "Igatahes müüs ta noorele Kõuekirvele ühe vorstikese saia vahel, niipalju ma tean."

William mõtles järele. Ankh-Morporkil on pahaaimamatu uustulnuka jaoks palju lõkse varuks.

"Noh, sellisel juhul, kas härra Kõuekirvega on kõik korras?" päris ta.

"Arvatavasti. Ta hüüdis just äsja ukse alt, et tal on juba palju parem, aga esialgu ta veel välja ei tule," ütles päkapikk.

Terry Pratchett, "Tõde". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Varrak 2007, lk 16

Piia ja isa pikutasid suvekodus murul. Ema oli Tartus tööreisil ja nemad olid vahelduseks täitsa omapäi. Elu isaga oli teistmoodi, aga tore.

"Sel nädalal oleme toortoidulised," teatas isa kohe, kui ema auto silmapiirilt kadus. "Milleks meil need peenrad ja põõsad siin on! Õhtuti sööme vorste." (lk 43)

Kairi Look, "Piia Präänik kolib sisse", 2015

Jah, mida kõike pole aja jooksul ära keelatud, et seda õnnelikku lapsepõlve tagada: nii puhmaskulme kui ka mootorrattakiivreid, nii sinki-vorsti, neegrimusi-maiustusi kui ka hüüumärke! Kirjanikuna tahaksin väga loota, et lapsed, kellel pole muid kohustusi kui hommikust õhtuni õnnelik olla, leiavad siiski ka tee raamatute juurde, kuigi sealt võib avastada tegelasi, kes pole pooltki nii õnnelikud...
- Leelo Tungal, "Õnnelik lapsepõlv ilma hüüumärgita" Looming 8/2016

Muhv käivitas mootori ning noogutas:

"Ainult kuskil poe juures peame hetkeks kinni ja ostame kassi jaoks natuke vorsti.

Vorst kassile on tähtis toiduaine,

et näljast tal ei lõpeks teekond maine."

"Alles pool tundi tagasi hakkasid luuletajaks, ja juba tulevad sul isegi riimid välja," ütles Kingpool tunnustavalt. (lk 84)

Eno Raud, "Naksitrallid", esimene raamat, 1984

Luule

VI
Kui siis algas kallis püha –
laual kannus õlu wiha,
süldikausse rida pikk,
worstirõngas kõwerik.
...
XI
Põder limpsas õunasuppi
oraw näris worstijuppi,
kaarnal kapsapirukas,
kullil lihawiilukas.

Alide Dahlberg, "Mutionu pühadepidu", Päiksetar 1/1936, lk 8-9

S e e neil enam ei vehi.
Nemad on ruunatud.
Palju armetuid kehi
vorstiks on suunatud.

Juhan Viiding, "Tallipoisi rahvalaul" kogust "Elulootus", 1980, lk 31

Vanasõnad

Kaua seisab koera kaelas vorst ehk narril hea asi.
Paku pagari pojale saia ehk lihuniku lapsele liha (vorsti).
Kes talguid suudab vorstega sööta.
Rikas tapab suure härja, ei saa mauku maitsedagi; ma tapan vana varese, sealt saan sada vorstikest.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Välislingid