Kivikalmõq
Kivikalmõq om kalmõq, miä om säet ritta kivest. Kivikalmõq ommaq levinüq pronksiaost pääle Skandinaavian, Soomõn, Eestin ja Õdagu-Lätin. Pronksiaol ja vanõmbal ravvaaol olliq Eestin ja Õdagu-Lätin kivikirstkalmõq, mink iinkujo olľ tulnuq Skandinaavia ja Soomõ puult. Sõrvõst ja Kuramaalt ommaq teedäq ka laivakalmõq. Edimädse aastagatuhandõ edimäsel poolõl tulliq Eestihe ja Õdagu-Lätti tahrakalmõq.
Keskmädsel pronksiaol naati Eestin tegemä maapäälse ehitüsege monumentaalseit kivikalmit. Kõgõ rohkõmb om kivikirstkalmit. Kivikirstkalmihe om inämb matõt koolnuqpuhtit.[1]
Kivikalmõlõ ommaq sakõstõ koolnuq matõduq palotatõdult.
Lätteq
[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]- ↑ Lang, Valter. 2020. Pronksiaeg ja eelrooma rauaaeg (1750 eKr–50 pKr). Eesti ajalugu I. Tartu, 213