Matemaatik
Ilme
Matemaatik on inimene, kes tegeleb matemaatikaga.
Proosa
[muuda]- Mis on filosoofial pistmist millegi mõõtmisega? Sa pead usaldama matemaatikuid ja nemad mõõdavad taevaid, nagu meie mõõdame maapinda.
- Galileo Galilei, "Uuest tähest" (1606).
- Matemaatikud on üks liik prantslasi: kui rääkida nendega, siis tõlgivad nad selle oma keelde ja selle järel on see kohe midagi muud.
- Kui täituvad lootused, et inimesed kogu oma jõuga, südame ja hingega, mõistuse ja armastusega ühinevad ja üksteist arvestama hakkavad, siis sünnib see, mida praegu veel ükski inimene mõtelda ei julge. Matemaatikud lasevad ennast sellesse üldisse kõlbelisse maailmaliitu vastu võtta kui tähtsa riigi kodanikke ning loobuvad vähehaaval oma pretensioonikusest kõike universaalmonarhidena valitseda; nad ei mõtle enam, et kõik, mida ei saa allutada arvutusele, on tühine, ebatäpne, küündimatu.
- Johann Wolfgang Goethe, "Aforisme". Tõlkinud Mati Hint. Loomingu Raamatukogu 33/1974, lk 74
- Tõestus on iidol, mille ees teoreetiline matemaatik end piinab.
- Arthur Eddington, "The Nature of the Physical World" (1928).
- [Urky McVarish:] Te ju ometi teate seda? Skaalat, mille leiutas W. A. H. Rushton, tuntud Cambridge'i matemaatik? Noh, see on niisugune: Trooja Helenat loetakse naiseilu ideaaliks, ning poeedi autoriteetsed sõnad kinnitavad, et tema pale kutsus kohale tuhat laeva. Aga "pale" tähendab loomulikult naist kui tervikut. Seega nimetagem niisugust palet, mis kutsub kohale tuhat laeva, üheks "heleniks". Aga mis on pale, mis kutsub kohale ainult ühe laeva? Loomulikult "millihelen". Kõik palged, mis vähegi ilusad olla tahavad, peavad siis nende kahe vahel mingile skaalale sobituma. (lk 165-166)
- Robertson Davies, "Mässajad inglid". Tõlkinud Tõnis Leemets. Varrak, 1997
- Vimes ei rännanud eriti ja ei olnud seega kuulnudki Lancre'i enesetapurästast, või varitsevast lemmast, kes eksisteeris ainult kahes dimensioonis ja sõi matemaatikuid, või kvantilma liblikast.
- Terry Pratchett, "Relvis mehed". Tõlkinud Kaaren Kaer. Varrak 2003, lk 139, joonealune
- Arvud eksisteerivad üksnes meie mõistuses. Ei ole olemas füüsilist objekti, mis oleks number 1. Kui oleks, siis asuks 1 mõnes suures teadusmuuseumis aukohal ning selles mööduks pidev matemaatikute voog, kes 1 imetluse ja aukartusega vahiksid.
- John B. Fraleigh, Raymond A. Beauregard, "Linear Algebra" (1995).
- Üllatavalt suur osa matemaatikuist on silmapaistvad muusikud. Kas põhjuseks on see, et muusikas ja matemaatikas on ühised kaunid struktuurid?
- Martin Gardner, The Dover Math and Science Newsletter, 16. mai 2011.
- Meie teadvus on loodud lahendamatuid ülesandeid eitama. Kui on ülesanne, siis on ka lahendus. Ainult matemaatikud tunnevad päästvat vormelit, et etteantud tingimustel pole ülesandel lahendust. Kuid kui ei ole lahendust, oleks hea vähemalt näha probleemi ennast, läheneda sellele tagant ringiga, eestpoolt, külgedelt, ülalt, alt. Ah et selline ta siis on. Lahendamatu. Selliseid asju on palju - pärispatt; pääsemine; lunastus; miks Jumal, kui ta olemas on, lõi kurjuse; ja kui Teda pole, mis on siis elu mõte... (lk 215)
- Ljudmila Ulitskaja, "Daniel Stein, tõlkija". Tõlkinud Ilona Martson. Tallinn, Tänapäev, 2013