Teaduseetika

Teaduseetika (ingl research ethics; research integrity) on kõigi teadustööd tegevate ja rahastavate osapoolte (teadlased, teadus- ja arendusasutused, teadust rahastavad asutused) kohustumus lähtuda vastutustundliku teadustöö tegemiseks vältimatult vajalikest eetilistest põhimõtetest ja kõrgetest professionaalsetest standarditest. Hea teadustava (ingl good research practice(s)) on kõigi teadustööga seotud osapoolte teaduseetikast lähtuv käitumine.^[1]

Vajadus

Teaduseetika normide täitmine on eeldus heale teadusele, see on äärmiselt oluline ühiskonna ning teadlaskonna vastastikuse usalduse tagamiseks. Samal ajal kehtivad teaduses ka paljud tavamoraali normid nagu ausus või võrdne kohtlemine.^[2]

Teadlastel on reeglina ühiskonnas keskmisest suurem usaldus, mis põhineb ühtlasi rangematel kvaliteedi- ning eetikanõuetel. Eriti inimuuringute vallas on reeglid ranged, sest eesmärk on tagada, et osalejad oleksid kindlasti vabatahtlikud, et nad oleksid teadlikud osalemisega kaasnevatest võimalikest ohtudest ja võimalustest, mõistaks, milles osalevad ning kes ja mida nende kogutud andmetega peale hakkab.^[2]

Põhimõtted

Usaldatavus (ingl reliability) teadustöö kvaliteedi tagamisel, mis avaldub teadustöö kavandamisel, meetodite valikul, tulemuste analüüsimisel ning ressursside kasutamisel tehtavates valikutes.
Ausus (ingl honesty) teadustöö kavandamisel, tegemisel, retsenseerimisel, tulemuste esitamisel ja avalikkusele tutvustamisel läbipaistval, õiglasel, täielikul ja erapooletul moel.
Austus (ingl respect) kolleegide, teadustöös osalejate, ühiskonna, ökosüsteemide, kultuuripärandi ja looduskeskkonna vastu.
Vastutus (ingl accountability) kõigil teadustöö etappidel ideest avaldamiseni, kaasa arvatud juhtimine ja korraldamine, koolitamine, juhendamine ja mentorlus, aga ka selle laialdasemate mõjude eest.

Euroopa teadusruumi teaduseetika ja teaduse hea tava reeglid määratletud Euroopa teaduseetikakoodeksis.^[3] Teaduseetika ja hea teadustava järgimise suuniseid on täpsustatud veel mitmete organisatsioonide poolt erinevates dokumentides.^[4]

Teaduseetika on väga tihedalt seotud selle riigi tavade, kommete ja õigusega, kus teadlased töötavad. Kuivõrd aga teadus oma olemuselt on riigipiiride ülene, on teaduseetika põhimõtete kooskõlastamiseks hädavajalik rahvusvaheline koostöö. Selleks on loodud mitmeid rahvusvahelisi võrgustikke nagu näiteks European Network of Research Ethics and Research Integrity, European Network of Research Integrity Offices jt.

Teaduseetika rikkumine

Teaduseetika rikkumise all mõistetakse tavapäraselt fabritseerimist, võltsimist või plagieerimist teadustööks rahastuse taotlemisel, teadustöö tegemisel, retsenseerimisel või teadustöö tulemuste avaldamisel:

Fabritseerimine (ingl fabrication) tähendab tulemuste väljamõtlemist ja kirjapanemist viisil, nagu need oleksid tõesed.
Võltsimine (ingl falsification) seisneb teadustöö materjalide, seadmete või protsessidega manipuleerimises, aga ka andmete või tulemuste põhjendamatus muutmises, väljajätmises või nende tähtsuse vähendamises.
Plagieerimine ehk loomevargus (ingl plagiarism) tähendab teiste inimeste tööde ja ideede kasutamist originaaltööle korrektselt viitamata, rikkudes seeläbi esmaautori(te) õigust oma intellektuaalse loomingu tulemustele.

Need kolm teaduseetika kõige tõsisemat rikkumist on üldjuhul karistatavad ja nende rikkumiste menetlemine on paljudes riikides kas riiklikul või teadus- ja arendusasutuste tasandil reguleeritud õigusaktidega. Lisaks eristatakse teisi teadustöös lubamatu tegutsemise viise ehk eksimusi teaduse hea tava vastu, mis on taunitavad, aga mille tõendamine ja õiguslik sanktsioneerimine on väga keeruline. Seepärast on sellise taunitava tegutsemise vältimine või vähendamine võimalik eelkõige teadlaskonna sisese enesekontrolli meetoditega.

Mida tugevamaks muutub teaduseetika põhimõtete järgimise kontroll arenenud riikides, seda enam tuleb tähelepanu pöörata ohule, et eetilised rikkumised ei nihkuks ressursivaestesse riikidesse. Näiteks et teadlased ei rakendaks uurimismeetodeid, mis nende riigis on keelatud, riikides, kus vastavad regulatsioonid puuduvad vms. Seoses sellega koostati 2018. aastal rahvusvahelise TRUST projekti raames üleilmne käitumiskoodeks teadustööks ressursivaestes piirkondades.^[5]

Teaduseetika Eestis

Eestis on Eesti Teadusagentuuri initsiatiivil ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse koordineerimisel koostatud hea teadustava kokkulepe, millele 2017. aasta oktoobris kirjutasid alla 21 Eesti teadus- ja arendusastutust, Eesti Teadusagentuur ning Haridus- ja Teadusministeerium. Hea teadustava eesmärk on toetada heade tavade tundmaõppimist, omaksvõtmist ja juurdumist Eesti teaduskogukonnas. Hea teadustava kirjeldab, millist käitumist teadlastelt oodatakse ning missugune on teadusasutuse vastutus hea teaduse tagamisel, aidates nõnda suurendada teaduse usaldusväärsust üksikisiku ja üldsuse silmis.^[6] 2022. aasta septembris kirjutasid hea teadustava kokkuleppele alla 10 Eesti rakenduskõrgkooli.^[7]

2022. aastal teadlaste seas korraldatud uuring näitas, et Eesti teadlaste eetikateadlikkus ja -käitumine võrreldav muu maailmaga. Mitmed eetikarikkumise probleemid (näiteks kingitud autorsus, uuringute tükkhaaval avaldamine, grandirahade mittesihtotstarbeline kasutamine) tulenevad Eesti projektipõhisest teadusrahastusest ning publitseerimissurvest.^[8]

Juhtumid

2019. aastal ilmnes, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitik Rainer Vakra 2002. aastal Tallinna ülikoolis kaitstud bakalaureusetöö on suures ulatuses plagiaat, see oli maha kirjutatud Säästva Eesti Instituudi raportitest, lisaks esitas poliitik enda töö pähe teise üliõpilase tehtud uurimuse. TLÜ rektor tühistas Vakra bakalaureusediplomi, kuid jättis alles magistridiplomi tingimusel, et poliitik kirjutab kahe aasta jooksul uue töö. Vakra kaitses 2020. aastal uue töö.^[9]
2023. aastal hankis Isamaa Erakonna toel loodud Pere Sihtkapital SA rahvastikuregistrist 24 000 Eesti naise kontaktandmed ja saatis 2000 naisele küsimustikud.^[10]^[11] Andmed saadi tänu sellele, et uuringu tellijaks oli märgitud Tartu Ülikool. Küsimustikul olid samas kirjas vaid RAIT Faktum & Ariko ning Pere Sihtkapital. Tartu Ülikooli poolt sõlmis lepingu sihtasutusega sotsiaalteaduskonna dekaan Raul Eamets, kes oli samal ajal ka sihtkapitali nõukogu liige. Uuringu jaoks puudus Tartu Ülikooli eetikakomitee luba, samuti oli dekaan saanud varem pärimise peale ülikoolilt õigusliku hinnangu, et kuna ülikool ei ole uuringu sisuline partner, ei saa ülikool sellist koostöölepingut sõlmida. 11. augustil selgus, et dekaan on lepingu siiski sõlminud, rikkudes korruptsioonivastasest seadusest tulenevat toimingupiirangut, ülikoolisisest korda ja eiranud teaduseetika põhimõtteid.^[12]^[13] Andmekaitse Inspektsioon pidas uuringut problemaatiliseks. Küsitluse koostaja oli Tallinna Ülikooli rahvastikuteaduse professor Allan Puur.^[14]

Vaata ka

Viited

↑ Euroopa teaduseetikakoodeks
↑ ^2,0 ^2,1 ERR, Kadri Simm, TÜ filosoofia kaasprofessor ja teadustava nõustaja; Kairi Kreegipuu, TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor ja teadustava nõustaja | (15. august 2023). "Kadri Simm ja Kairi Kreegipuu: milleks on vaja teaduseetikat?". ERR. Vaadatud 15. augustil 2023.
↑ "Euroopa teaduseetikakoodeks" (PDF).
↑ Ülevaade Euroopa teaduseetika põhimõtetest ja nende rakendussuunistest
↑ Üleilmne käitumiskoodeks ressursivaestes piirkondades (2018)
↑ Hea teadustava (2017)
↑ Hea teadustava kokkuleppega ühines kümme rakenduskõrgkooli (2022)
↑ ERR, Airika Harrik | (21. august 2023). "Eesti teadlaste patud kõnelevad vähesest rahast ja põlvkondlikust lõhest". ERR. Vaadatud 21. augustil 2023.
↑ ERR (22. jaanuar 2020). "Rainer Vakra kaitses uuesti esitatud ülikooli lõputöö edukalt". ERR. Vaadatud 15. augustil 2023.
↑ "Margit Sutrop lastetute naiste uuringust: räige eetikarikkumise abil saab küsitletutelt hiljem välja pressida". Eesti Päevaleht. Vaadatud 12. augustil 2023.
↑ ERR (14. august 2023). "AKI alustas menetlust Pere Sihtkapitali tellimusel tehtud uuringu osas". ERR. Vaadatud 15. augustil 2023.
↑ "Tartu Ülikooli nimel esitatakse uuringut, millel puudub ülikooli heakskiit". Tartu Ülikool. 8. november 2023. Vaadatud 12. augustil 2023.
↑ ERR, Merilin Pärli | (12. august 2023). "Pere Sihtkapitali juht: võtame vea omaks ja proovime leida lahendusi". ERR. Vaadatud 13. augustil 2023.
↑ ERR, Merilin Pärli | (11. august 2023). "Pere Sihtkapital küsis uuringu jaoks TÜ nimel tuhandete naiste andmeid". ERR. Vaadatud 11. augustil 2023.

Välislingid

[1] Euroopa teaduseetikakoodeks

[:0-2] 2,0 ^2,1 ERR, Kadri Simm, TÜ filosoofia kaasprofessor ja teadustava nõustaja; Kairi Kreegipuu, TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor ja teadustava nõustaja | (15. august 2023). "Kadri Simm ja Kairi Kreegipuu: milleks on vaja teaduseetikat?". ERR. Vaadatud 15. augustil 2023.

[3] "Euroopa teaduseetikakoodeks" (PDF).

[4] Ülevaade Euroopa teaduseetika põhimõtetest ja nende rakendussuunistest

[5] Üleilmne käitumiskoodeks ressursivaestes piirkondades (2018)

[6] Hea teadustava (2017)

[7] Hea teadustava kokkuleppega ühines kümme rakenduskõrgkooli (2022)

[8] ERR, Airika Harrik | (21. august 2023). "Eesti teadlaste patud kõnelevad vähesest rahast ja põlvkondlikust lõhest". ERR. Vaadatud 21. augustil 2023.

[9] ERR (22. jaanuar 2020). "Rainer Vakra kaitses uuesti esitatud ülikooli lõputöö edukalt". ERR. Vaadatud 15. augustil 2023.

[10] "Margit Sutrop lastetute naiste uuringust: räige eetikarikkumise abil saab küsitletutelt hiljem välja pressida". Eesti Päevaleht. Vaadatud 12. augustil 2023.

[11] ERR (14. august 2023). "AKI alustas menetlust Pere Sihtkapitali tellimusel tehtud uuringu osas". ERR. Vaadatud 15. augustil 2023.

[12] "Tartu Ülikooli nimel esitatakse uuringut, millel puudub ülikooli heakskiit". Tartu Ülikool. 8. november 2023. Vaadatud 12. augustil 2023.

[13] ERR, Merilin Pärli | (12. august 2023). "Pere Sihtkapitali juht: võtame vea omaks ja proovime leida lahendusi". ERR. Vaadatud 13. augustil 2023.

[14] ERR, Merilin Pärli | (11. august 2023). "Pere Sihtkapital küsis uuringu jaoks TÜ nimel tuhandete naiste andmeid". ERR. Vaadatud 11. augustil 2023.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]

[14]