Tallinna rae liikmete loend
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (November 2023) |
Tallinna rae liikmete loendis loetletakse ajaloolise Tallinna rae liikmeid.
Esimest korda mainitakse Tallinna raadi (consilium consulum civitatis) Taani kuninga Erik IV Adraraha 15. mail 1248 antud ürikus, millega Tallinna all-linnale kinnitati Lübecki õiguse kasutamise luba. 1333. aastast on teada nimeliselt, valitud rae liikmed, mis on esimene teadaolev Tallinna rae liikmete loend.
Tallinna rae ülesanneteks olid: linna esindamine rahvusvahelisel areenil – lepingute sõlmimine välismaiste valitsejate ja linnadega, hoolitsemine Tallinna kohustuste täitmise eest Hansa liidu liikmena ja osalemine hansapäevadel, kaubandusläbirääkimiste pidamine, oma kodanike huvide kaitsmine välismaal, õiguslikkuse ja korra tagamine (vaata Võllamägi), linna kaitsevõime eest vastutamine, arvepidamine linna kinnisvarade üle, kodanikumaksude ja muude maksude kogumine, osaline arvepidamine kirikute ja seekide tulude ja kulude üle jne. Raad pidas linna arve-, rendise-, kinnistu- ja kodanikeraamatuid, pidas kirjavahetust teiste sise- ja välismaiste võimukandjatega, vaatas läbi linnakodanike palveid ja kaebusi.
Pikemalt artiklis Tallinna raad
Tallinna linna valitsus- ja kohtuasutus, raad tegutses oma algetapil, keskajal, aastakaupa kahe vahetusena: korraga tegutsesid linnavalitsemisel vaid pooled raeliikmed, kes moodustasid nn. istuva ehk istungeid pidava rae (sitzender Rat). Teist osa aktiivsest tegevusest tagasi tõmbunud raeliikmetest nimetati vanaks raeks (alter Rat). Vahetus toimus 1. augustil (Petri ad vincula – Peetruse ahelate päeval).
13. sajandi teisest poolest oli raeistungite eesotsas kaks bürgermeistrit, raehärrade arv aga varieerus 19 ja 25 vahel. Kuna algselt oli raehärra amet auamet, oli raehärradel istungitest vaba aastat vajalik oma elu- ja vemajandustegevuse korraldamiseks. Siiski võtsid “vana rae” liikmed osa oluliste otsuste langetamisest või täitsid tähtsamaid avalikke ameteid nagu näiteks arveraamatupidaja ehk laekur (kemmerer, Kämmerer) või Pühavaimu seegi eestseisja.
1651. aastast on Tallinna Raekoja seinal tahvel tekstiga
„„Raehärra, kes sa ka ei oleks, astudes raekotta ametitalitusele, heida ära selle ukse ees kõik eraelu ärritused: viha, ülekohus, vaen, sõprus, meelitused; ühiskonnale alista oma isik ja mure, sest nii kui sina oled teistele, õiglane või ebaõiglane, nõnda esined sina ka Jumala kohtu ees.”“
– [1]
Tallinna raad ehk Tallinna magistraat oli Tallinna linna kodanike valitsus- ja kohtukolleegium keskajast kuni 2. detsembrini 1889. Tallinna rae asemel moodustati kohaliku omavalitsusorganina Tallinna Linnavalitsus 1887. aasta 26. märtsil Venemaa keisri Aleksander II ukaasiga, kui kehtestati Läänemere kubermangude linnades 1870. aasta Vene üldine linnaseadus. Uue linnaseaduse kohaselt said linna omavalitsusorganiteks neljaks aastaks valitav linnavolikogu (Linnaduuma), kes omakorda valis neljast linnanõunikust koosneva Tallinna Linnavalitsuse (vene k. uprava).
Rae eesistujad
[muuda | muuda lähteteksti]- Rae eesistuja (Worthabende Bürgermeister)
- 1710–1711 Christoph Michael
- 1715 Christoph Michael
- 1719 Christoph Michael
- 1778 Adrian Heinrich Frese (1715–1779) (Präs. Bgm)[2]
- 1779 Adrian Heinrich Frese (1715–1779)
- 1781[3] Caspar Höppener (1701–1785)
- 1798 Carl Gottschalk Harpe
- 1806 Gerhard Heinrich Sendenhorst
- 1807 Gotthard Johann Helding
- 1808 Andreas Wetterstrandt (1741–1811)
- 1809 Heinrich Johann von Stralborn
- 1810 Adolph Oom
- 1811 Gotthard Johann Helding
- 1812 Heinrich Johann von Stralborn
- 1813 Christian Friedrich Hippius
- 1814[4] Fabian Barward Hoeppener/Höppener (1762–1816)
- 1815–1816 Thomas Johann von Dehn
- 1817 Christian Friedrich Hippius
- 1818 Thomas Benedict Frese
- 1819–1823 Carl Johann Salemann
- 1824 Carl Eberhard Riesenkampff
- 1825–1827 Carl Johann Salemann
- 1828 Peter Heinrich von Witt
- 1829–1831 Carl Johann Salemann
- 1832 Peter Heinrich von Witt
- 1833–1835 Carl Johann Salemann
- 1836 Peter Heinrich von Witt
- 1837–1838 Carl Johann Salemann
- 1839 Peter Heinrich von Witt
- 1840–1846 Johann Hermann Haecks
- 1847–1854 Friedrich Georg von Bunge
- 1856 Friedrich Georg von Bunge
- 1864–1875 Ernst Baetge (23. juuni 1816 Lübeck – 26. juuli / 7. august 1876 Vilniuse lähedal)
- 1876– 6. juuni 1886 Robert Weisse (14/26. oktoober 1817 – 25. mai / 6. juuni 1886)
- 1886– 20. november/2. detsember 1889 Georg von Gloy (3/15. september 1823 – 25. september 1905 Wiesbaden)
Bürgermeistrid ehk konsulid
[muuda | muuda lähteteksti]- Bürgermeistrid ehk konsulid (Bürgermeistern oder Consuln)
- 1449, Marquard Breetholt (ca 1395 – 1475) (sv)
- Cost van Borstal (suri 1463), Tallinna bürgermeister
- Albrecht (Albert) Vegesack (u 1460−enne 1524), bürgermeister ja raehärra
- 1512–1516, Markwart Brethold (umbes 1445–1516), bürgermeister ja raehärra[5]
- 1520[6]– Heise Pattiner (1476−1536), bürgermeister ja raehärra
- 1545–1559 Jacob Henneke (surnud 1559)
- 1550–1554 Thomas von Wernen (surnud 1554)
- 1550–1566 Johann Hower (surnud 1566)
- 1550–1562 Johann Egeling (surnud 1562)
- 1554–1586 Johann Pepersack (surnud 1586)
- 1559–1571 Arend Packebusch (surnud 1571)
- 1562–1578 Johann Köning (surnud 1578)
- 1566–1579 Ebert Rotert (surnud 1579)
- 1571–1591 Diedrich Corbmacher (surnud 1591)
- 1578–1608 Johann Holtzhausen (surnud 1608)
- 1579–1584 Bartholmeus Rotert (surnud 1584)
- 1584–1599 Hermann Luhr (surnud 1599)
- 1586–1602 Peter Müller (surnud 1602)
- 1591–1604 Mauritz Bretholz (surnud 1604)
- 1599–1626 Heinrich von Lohn (surnud 1626)
- 1602–1635 Johann Corbmacher (surnud 1635)
- 1604–1609 Simeon von Then (surnud 1609)
- 1608–1630 Johann Derenthal (ka Direndal; 1575–1630)[7]
- 1609–1626 Berend von Gerten[8] (surnud 1626)
- 1626–1654 Georg von Wangersheim (1579–1656), raehärra ja bürgermeister
- 1627–1634 Georg von Lohn (surnud 1634)
- 1630–1646 Thomas Luhr (surnud 1646)
- 1634–1643 Thomas Schrowe (surnud 1643)
- 1635–1640 Friedrich Willebrant
- 1640–1657 Johann von Thieren (surnud 1657)
- 1643–1653 Andreas Stampehl (surnud 1653)
- 1647–1657 Thomas Drenteln (surnud 1657)
- 1653–1661 Bernhard von Rosenbach (1600–1661)
- 1654–1661 Berentt Hettling[9]/Bernhard Hetling (surnud 1661[viide?])
- 1658–1672 Elias Hilner (surnud 1672)[9]
- 1658–1675 Michell Pawelsen[10]/Michael Paulsen (surnud 1675), Paulsenid pärinesid Maini-äärsest Frankfurdist
- 1660–1680 Constans Corbmacher 1683
- 1661–1675 Heinrich von Tunderfelt (surnud 1675)
- 1661–1687 Christian Strahlborn (surnud 1687)
- 1672–1672 Christian Buchow (surnud 1672)
- 1675–1678 Georg Witte (1629–1677[11]/surnud 1678[viide?])
- 1675–1681 Heinrich von Rosenkron
- 1678–1684 Conrad Meusler (surnud 1684)
- Ewert Smit (Smet, Smyt) (surn. 1693†), bürgermeister ja raehärra
- 1680–1701 Ernst Hahn[12](1621–1701)
- 1683–1696[küsitav][viide?]/1661–1689[13], Heinrich Stampehl / Heinrich Stampeel
- 1684–1688 Caspar Dunte[14] (surnud 1688)
- 1686[15]/1696–1703 Hinrich Bahde junior / Heinrich Baade (surnud 1703)
- 1687–1690 Heinrich von Rosenkron (surnud 1690) (justiitsbürgermeister)
- 1688–1696 Jobst Dunte[14] (u 1635−1697)
- 1690–1702 Johann Diedrich Corbmacher (surnud 1702[16]) (justiitsbürgermeister)
- Jobst Dunte (1670−1710)
- 1701–1710 Diedrich Reimers (surnud 1710)
- 1703–1710 Thomas zur Mühlen (~1649–1709)
- 1703–1708 Paul Struerus (surnud 1708) (justiitsbürgermeister)
- 1708–1710 Wilhelm Hetling (surnud 1710) (justiitsbürgermeister)
- 1710–1721 Christian Buchau/Buchow (1652–1721)[17], bürgermeister ja raehärra
- 1710–1710 Joachim Gernet (1648–1710) oli ametis 8.–9. oktoobrini
- 1710–1727 Johann Christian Droummer (surnud 1727)
- 1710–1720 Johann Lanting (surnud 1720)
- 1719–1727 Johann Hueck (surnud 1727)
- 1721–1742 Heinrich Frese (surnud 1742)
- 1721–1729 Johann Witte (surnud 1729)[18]
- 1727–1742 Jobst Heinrich von Willen (surnud 1742)
- 1727–1753 Adolph Oom (1670–1753[19]), aastatel 1729, 1733, 1737 ja 1750 nn juhtiv bürgermeister
- 1729–1739 Christian Thieren/Christian von Tieren (maeti 1742[20])
- 1739–1745 Christoph Krechter (surnud 1745)
- 1742–1761 Diedrich Vermeer (surnud 1761)
- 1742–1744 Andreas Wilcken (surnud 1744)
- 1744–1763 Jacob Friedrich Becke (surnud 1763)
- 1745–1750 Heinrich zur Mühlen (1686–1750)
- 1750–1757 Thomas Clayhills (surnud 1757)
- 1753–1783 Johann Hermann Haecks (surnud 1783)
- 1757–1767 Philipp Riesenkampff (1688–1769)
- 1762–1766 Christian Wistinghausen (1701–1766)
- 1763–1770 Christian Heinrich Sendenhorst (surnud 1770)
- 1767–1781 Carl Nicolaus Hetling (surnud 1781)
- 1767–1772 Wilhelm Heinrich Gernet (surnud 1772)
- 1770 Adrian Heinrich Frese (1715–1779)
- 1772–1783[3] Caspar Höppener (1701–1785)
- 1781–1786 Johann Reinhold Hetling
- 17...–1786 Hermann Johann von zur Mühlen (1719–1789)
- 1797–1800 Diedrich Rodde (surnud 1800)
- 29. detsember 1796/9. jaanuar 1797 – 1797 Benedict Frese (surnud 1797)
- 1797–1800[21] Peter Friedrich Mundt (surnud 1800)
- 1800–1806 Gerhard Heinrich Sendenhorst (surnud 1806)
- 1800–1811 Gotthard Johann Helding (surn.1811)
- 1806–1814 Heinrich Johann Strahlborn (surn.1814)
- 1811–1823 Christian Friedrich Hippius (surn.1824)
- 1811–1816, Fabian Barward Höppener[4] (1762–1816)
- 1814–1817 Thomas Johann von Dehn (surn.1817)
- Christian II Wilhelm Luther (1774–1841)
- 1817–1843 Carl Johann Salemann (1769–1843)
- 1823–1825 Eberhard Riesenkampff
- 1825–1855 Peter Heinrich von Witt (surn.1855)
- 1837–1864 Johann Karl Girard de Soucanton
- 1843–1844 August Christian Jordan (surn. 1844)
- 1844–1858 Friedrich Georg von Bunge
- 1855–1860 Heinrich Joachim Alstadius (surn.1860)
- 1858–1865 Georg Heinrich Gloy (surn.1865)
- 1860–1864[22] Carl August Mayer (vt Mayeri trepp)
- 1864–1875 Ernst Baetge (23. juuni 1816 Lübeck – 26. juuli / 7. august 1876 Vilniuse lähedal)
- 1864–1875 Alexander Luther (8/20. jaanuar 1810 – 22. september / 4. oktoober 1876)
- 1876– 6. juuni 1886 Robert Weisse (14/26. oktoober 1817 – 25. mai / 6. juuni 1886)
- 1876–1883 Arthur Baron Girard de Soucanton (19/31. märts 1813 – 20. oktoober / 1. november 1884)
- 1877– 29. november/11. detsember 1883 Woldemar Mayer (29.märts/10. aprill 1829 – 29. november / 11. detsember 1883 Berliin)
- 1884– 20. november/2. detsember 1889 Georg von Gloy (3/15. september 1823 – 25. september 1905 Wiesbaden)
- 1884– 14. märts 1888 Carl Elfenbein (7/19. märts 1832 Kauksi – 14. märts 1888 Wiesbaden)
- 4/16. detsember 1886 – 20. november/2. detsember 1889 August von Husen (5/17. veebruar 1833 – 4. juuli 1904 Graz)
Sündikud
[muuda | muuda lähteteksti]- Sündikud (Syndicen)
- 1474– Johann tor Hove
- 1545–1561 Jost Clodt
- 1567–1598? Conrad Dellinghausen (surn. 1598?)
- 1598?–1603 Bernhard Herbers (surn. 1603)
- 1606–1630 Johann Derenthal (1575–1630)
- 1631–1640 Friedrich Willebrand
- 1642–1653 Bernhard zur Bech (aadlinimega Bernhard von Rosenbach) (1600–1661)
- 1653–1658 Johann Vestring
- 1658–1673 Heinrich Tunder (aadlinimega Heinrich von Tunderfelt)
- 1673–1681 Heinrich Fonn (aadlinimega Heinrich von Rosenkron)
- 1681–1684 Dr. Johann Friedrich Popping[23]
- 1685–1686 Philipp Friedrich Müller
- 1688–1692 Johann Wilhelm Polchau
- 1692–1710 Joachim Gernet (surn. 1710)
- 1728–1742 Jobst Heinrich Willen (surn. 1742)
- 1743–1763 Carl Heinrich Sendenhorst
- 1763–1779 Adrian Heinrich Frese (1715–1779)
- 1779–1783 Joachim Dehn
- 1783–1786 Carl Gottschalk Harpe[24]
- 1797–1803 Andreas Wetterstrand (1741–1811)
- 1803–1814 Heinrich Johann von Strahlborn (surn. 1814)
- 1814–1820 Johann Heinrich von Tideböhl (1786–1856)
- 1820–1843 Carl Johann Salemann (surn. 1843)
- 1843–1858 Friedrich Georg von Bunge
- 1858–1864 Alexander Schütz (surn. 1864)
- 1864–1874 Oscar von Riesemann (15/27. august 1843 – 8/20. veebruar 1909)
- 28. juuni/10. juuli 1874 – 3/15. mai 1887 Wilhelm Greiffenhagen (19. veebruar / 3. märts 1821 Arhangelsk 28. detsember 1890 / 9. jaanuar 1891)
- 3/15. veebruar 1889 – 20. november/2. detsember 1889 Eugen Erbe (5/17. november 1847 – 22. jaanuar / 4. veebruar 1908)
Raehärrad ehk senaatorid
[muuda | muuda lähteteksti]- Raehärrad ehk senaatorid (Ratsherren oder Senatoren)
- 1346, Tidericus Lechtes, Tallinna raehärra ja kanoonik[25]
- 1384–1423, Gert Witte, raehärra ja bürgermeister[26]
- 1385–1402, Johann Stoltevoet, Tallinna raehärra[27]
- 1389–1405... , Gert van der Beke, Tallinna raehärra[27]
- u 1392−1432 Evert Hollogher
- 1408–1415 Johann Woltershusen
- 1414–1434 Herman Lyppe
- 1428—1450, Herman Kalle, Tallinna raehärra[28]
- 1439—1474, Marquard Breetholt (ca 1395 – 1475) (sv)
- 1469—1511? Ewert Smit (Smet, Smyt) (surn. 1693†)[29], raehärra ja bürgermeister
- 1480–1504 Johan Gellinghusen[30][31]
- 1481–1504 Dyrick Hagenß
- 1498–1519 Albrecht (Albert) Vegesack[32] (u 1460−enne 1524), raehärra ja bürgermeister
- 1507–1536 Heise Pattiner[32] (1476−1536), 1506–1516 Niguliste kiriku eestseisja
- 1524–1544 Thomas Vegesack (1494–1545)[32], raehärra ja bürgermeister
- 1561, Johan Smedemann, Tallinna rae saadik Rootsi kuninga Erik XIV juures, Tallinna poolt Rootsi kuninga ülemvõimu tunnistamise läbirääkimistel 1561[33]
- 1541–1564, Jasper Breitholt (1505-1566), Tallinna rae saadik, kes esindas Tallinna linna läbirääkimistel Taani kuningaga ja 1561. aastal Tallinna alistumisel Rootsile [5] ning läbirääkimistel Rootsi kuningas Erik XIV juures (1564)
- 1561, Johan Winter, 1561. aastal Tallinna linna ja Harju-Viru rüütelkonna saatkonna liige, viimase Liivimaa ordu ordumeistri Gotthard Kettleri juures, rüütelkonna ja Tallinna linna poolt maaisandana Rootsi kuninga tunnistamise, teavitaja[34]
- 1562– Diedrich Corbmacher (surnud 1591)
- 1571–1578 Heinrich Clodt
- 1575–1583[35] Johann (Hans) Wangersen (maeti 1603)
- 1592–1601 Carsten von Drenteln (suri pärast 1601)
- 1601–1602 Benedix Beckhusen[36], Oleviste kiriku kirikueestseisja
- 1601–1603 Thomas Bevermann (maeti 1603)[37]
- 1602–1608 Johan Möller
- 1604–1615[38] Jobst Dunte (1569−1615), Tallinna raehärra
- 1608–1617 Ebert Möller
- 1602–1635 Peter von Spreckelsen (circa 1570–1635), raehärra ja kameriir[39]
- 1608 Johann Koch (Kock) (maetud 1630), kameriir 1616–1625[40]
- 1611–1654 Georg von Wangersen/Wangersheim (1579–1656), raehärra ja bürgermeister (1626–1654)
- 1627–1632 Thomas von Schoten (maeti 1632)[36]
- 1630–1641 Matthias Poorten (maeti 1641)[41], Oleviste kirikueestseisja
- 1635–1656 Dietich II Kormacher (surn. 1656)
- 1640 Berentt Hettling[42]
- 1642–1657 Georg (ka Jürgen) Müller (ka Möller), raehärra ja kohtufoogt
- 1647[43] Philip Finhagen (surn. 1657)
- Benedict Vegesack (maeti 1661)[44]
- Daniel Wistinckhusen (maeti 1667)[45]
- Elias Hilner (maeti 1672)[9]
- 1658– Christian III Buchow/Buchau Stralsundist (1617–1672)[46], raehärra ja bürgermeister[47]
- Hinrich Bade (maeti 1677)[48]
- Hans Habbe (maeti 1680)[49]
- 1652–1667 Christoffer Koch[50] (1601–1668)
- 1658–1661 Diedrich Dahl[51]
- Gottschalk Krämer (surn. 1682), raehärra, Suurgildi oldermann[52], Ohtu mõisnik
- Constans Korbmacher (surn. 1683)[12]
- Jacob Müller (maeti 1684)[53]
- Wendell Hueck (1630−1687)[54]
- 1681–1686 Andreas Stampehl[55][56]
- Herman zur Mühlen (maeti 1690)[57]
- Niclaus von Wielers (maeti 1691)[58][53]
- Heinrich von Gellern (surn. 1692)[59]
- Magnus Derling (maeti 1693)[60]
- Hermann von Drenteln (maeti 1697)
- 1684– Johann Dietrich Kormacher (maeti 1702)
- 1684–1691 Ewert Lohmann[61] (maeti 1691)
- 1687–1696 Dirich Rodde[62]
- 1691–1697 Jürgen Müller
- Berent Thier (maeti 1693†)[63]
- Ernst Hahn[12](1621–1701)
- 1693–1696 Peter Eckholtz[64]
- 1693–1698 Rabe Rudolff Londicier[65]
- Herman von Drentel (maeti 1697†)[17]
- 1697 Christian IV Buchau (1652–1721)[66]
- Diedrich Witte (maeti 1698†)[56]
- Johann Diedrich Corbmacher (maeti 1702†)[16]
- Clas Henrich Wilcken (1655−1704)
- Thomas zur Mühlen (maeti 1709†)[67]
- Michell Paulßen (maeti 1710)[68]
- Heinrich Arning(k) (surnud 1710), raehärra ja kameriir 1700−1710[69]
- Hans Jürgen Christian (maeti 1710)[70]
- Christian Tunder (maeti 1710)[71]
- Arent von Minden (maeti 1710)[72]
- Ebert Kahle (maeti 1710)[72]
- Johann von Schoten (maeti 1710)[73]
- Johann Hahn (surn †1710[74])
- 1700–1710 Johann Clayhills (maeti 1710)[75]
- Jobst Dunt (1670−1710)[76]
- Johann Jobston Hueck (1666–1725)
- 1710– Adolf Oom (1670–1753) (Tallinna kohtufoogt 1721–1723
- 1710–1715 Andreas II Alberty († maeti 1715)[77]
- 1710–1720 Johann Lanting († maeti 1720)[16]
- 1721 Thomas Heinrich Schreve[78] (surn. 1729[79])
- 1726– Claus Johann Nottbeck (1689–1735)
- Bernt Johann von Wehren (maeti 1726[80])
- Johann Hueck (1666−1727[81])
- Johann Strahlborn (1659−1728)[82]
- 1710—1729[83] Joachim Warncke (maeti 1729[84])
- Jacob Gottfried Hippius (surn. 1731[85])
- Bengt Hinrich Müller (surn. 1734[20])
- Hinrich Haecks (surn. 1741[86])
- Christian von Tieren (maeti 1742[20])
- Heinrich Frese (surn. 1742[87])
- Peter von Glehn (surn. 1742[88])
- 1755[3]– Caspar Höppener (1701–1785)
- Reinholt Johan Hetling (maeti 1761[86])
- Berend Johann von Wehren (surn. 1764[viide?])
- Christian Wilhelm Luther (1774–1841)
- 1762–1766 Christian Wistinghausen (1701–1766) ja Stadt-Cämmerer[89]
- 1762– Nikolaus Nottbeck (1720–1772), ülemkohtu foogt
- 1763–1781 Franz Christoph Schreve (1717–1781), Tallinna raehärra[90]
- 1763– Adrian Heinrich Frese (1715–1779), Tallinna raehärra ja sündik
- 1766– Adam Heinrich Brockhausen (1713−1787)
- 1769[91]–1780 Bernd Hinrich Koch (1722–1780)
- 1769[92]– Peter Duborg(h) (1732–1787), 1769 Tallinna raehärra, 1780 kämmerer
- 8/19. detsember 1779 – 1786 Benedict Frese (suri 1797)
- 1781–1786, Peter von Glehn (1720–1808)
- 1800–1811, Fabian Barward Höppener, 1806–1811 kämmerer[4] (1762–1816)
- 1800–1811 Karl Samuel Tunder
- 1806–[93]Hermann Duborgh (1769–1811)[94][95]
- Adam Johann von Nottbeck (1746–1810)
- 1814–1817, Karl Hunnius
- 1817–1843 August Christian Jordan (surn. 1844), enne 1812–1817 Tallinna linnasekretär[96][97]
- –1865, Johann Friedrich Heindoff (–1865)
- 1828–1865, Jakob Johann Gonsior
- 1831–1860, Carl August Mayer
- 1831[98]– Reinhold Johan Wetterstrand (1772–1838)
- Johann Georg Wilhelm Felicius[99]
- 10/22. detsember 1844 – 1873 August Koch (1805–1873)
- 1848–1864 Alexander Luther
- 4/16. detsember 1855 – 1864 Ernst Baetge (23. juuni 1816 Lübeck – 26. juuli / 7. august 1876 Vilniuse lähedal)
- 9/21. detsember 1856 – 1878 Carl von Landesen
- 9/21. detsember 1856 – 20. september/2. oktoober 1873 Alexander Hoeppener (I)
Alexander Hoeppener u 1850. aastal seni teadaolevalt vanimal Eestis tehtud dagerrotüübil - 1858–1876 Robert Weisse (14/26. oktoober 1817 – 25. mai/6. juuni 1886)
- 1858–1876 Leopold Krich (20. oktoober / 1. november 1808 – 4/16. september 1879)
- 6/18. detsember 1859 – 4/16. märts 1876 Constantin Meyer (17/29. märts 1812 – 4/16. märts 1876)
- 6/18. detsember 1859 – 17/29. juuli 1870 Christian Rotermann (8/20. juuli 1801 Haapsalu – 17/29. juuli 1870)
- 1860–1869 Hermann Garlieb Gleiss
- 1860–1864 Alexander Eggers (26. oktoober / 7. november 1828 – 16/28. märts 1877)
- 6/18. detsember 1864 –1876 Arthur Baron Girard de Soucanton
- 1864–1877 Woldemar Mayer[100] (29. märts / 10. aprill 1829 – 29. november / 11. detsember 1883 Berliin)
- 10/22. detsember 1867 –1884 Georg von Gloy (3/15. september 1823 – 25. september 1905 Wiesbaden)
- 10/22. detsember 1867 – 20. november/2. detsember 1889 Julius Pfaff (1827– 20. august / 1. september 1904)
- 10/22. detsember 1867 –1884 Carl Elfenbein (7/19. märts 1832 Kauksi – 14. märts 1888 Wiesbaden)
- 1869–1886 August von Husen (5/17. veebruar 1833 – 4. juuli 1904 Graz)
- 1869– 20. november / 2. detsember 1889 Ludwig Berting (12/24. jaanuar 1828 15/28. mai 1911)
- 7/19. detsember 1869 – 20. november/2. detsember 1889 Alexander Elfenbein (1828 Rakvere – 25. aprill / 7. mai 1898)
- 9/21. detsember 1873 – 8/20. november 1874 Ludwig Hoeppener[101] (15/27. november 1836 – 8/20. november 1874)
- 9/21. detsember 1873 –1875 Robert Koch (26. aprill / 8. mai 1837 – 15/27. august 1890 Kose Tallinna lähedal)
- 1876 – 18. veebruar / 2. märts 1881 Arthur Ploschkus 13/25. november 1843 Märjamaa – 18. veebruar 1881 Mentone)
- 1876–1886 Friedrich Gruehn (Lübeck –1899)
- 1876– 6/18. juuli 1889 Christian Gruenberg (1828 Narva – 6/18. juuli 1889)
- 1876– 20. november / 2. detsember 1889 Justus Riesenkampff (19/31. märts 1821 – 4/16. veebruar 1901)
- 1876– 20. november / 2. detsember 1889 Heinrich Buttner (22. juuni/4. juuli 1830 Lihula – 15/v27. aprill 1898)
- 1879–1886 Oscar Gregory 21. oktoober/2. november 1843 Kolu – 3/15. juuni 1896)
- 11/23. detsember 1878 – 1886 Alexander Hoeppener (II) (11/23. august 1833 – 4/16. august 1901)
- 7/19. detsember 1886 – 20. november/2. detsember 1889 Adolf Koehler (9/21. detsember 1848 – 24. detsember 1911 / 5. jaanuar 1912)
- 7/19. detsember 1886 – 20. november/2. detsember 1889 August Johannsen (1827– 4/17. märts 1905)
- 7/19. detsember 1886 – 20. november/2. detsember 1889 Carl Kollmann (30. november/12. detsember 1831 Valmiera – 14/27. september 1902)
- 7/19. detsember 1886 – 20. november/2. detsember 1889 Alexander Riesenkampff (8/20. aprill 1843 – 8/21. veebruar 1909)
- 20. detsember 1887 / 1. jaanuar 1888 – 23. oktoober/4. november 1889 Franz Cederhilm (26. september/8. oktoober 1836 – 23. oktoober/4. november 1889)
- 20. detsember 1887 / 1. jaanuar 1888 – 3/15. veebruar 1889 Eugen Erbe
- 20. detsember 1887 / 1. jaanuar 1888 – 20. november/2. detsember 1889 Woldemar von Landesen (29. aprill/11. mai 1854 Vaivara – 29. mai 1925 Überlingen)
- 22. jaanuar / 3. veebruar 1889 – 20. november/2. detsember 1889 Rudolph Hoeppener[102] (29. detsember 1854/10. jaanuar 1855 – 18. märts 1921)
- 22. jaanuar / 3. veebruar 1889 – 20. november/2. detsember 1889 Friedrich Mueller (1837– 18/31. august 1912)
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Sulev Mäeltsemees, TALLINNA LINNAVOLIKOGU 140, lk 203
- ↑ Frese, Adrian Heinrich (1715-1779), BBLd – Baltisches Biografisches Lexikon digital
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Höppener, Caspar (1701-1785), BBLd – Baltisches Biografisches Lexikon digital
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Höppener, Fabian Barward (1762-1816), BBLd – Baltisches Biografisches Lexikon digital
- ↑ 5,0 5,1 Võlakiri Heinrich Toddewenilt, 1515, Tallinna Linnaarhiiv, 22 märts 2017
- ↑ Kaire Tooming, Kersti Markus. Hiliskeskaegsest Niguliste kirikust hingepalvete ja eneseeksponeerimise peeglis, Acta Historica Tallinnensia, 2011, 16, lk 45
- ↑ Johan Derenthal (Född:1575-09-17 – Tyskland (i Minden, Westfalen) - Död:1630-06-25, sok.riksarkivet.se
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 4
- ↑ 9,0 9,1 9,2 Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 5
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 6
- ↑ Katalog der Familienkundlichen Ausstellung zu Reval 1933. − Beiträge zur Kunde Estlands. Hrsg. O. Greiffenhagen. Band XVIII. Heft 4/5. Reval: Franz Kluge, 1932/34. Lk 193−268. Siin: lk 223 [1].
- ↑ 12,0 12,1 12,2 Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 30
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 43
- ↑ 14,0 14,1 Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 62
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 75
- ↑ 16,0 16,1 16,2 Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 99
- ↑ 17,0 17,1 Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 103
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 106
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 153
- ↑ 20,0 20,1 20,2 Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 146
- ↑ Kalmer Mäeorg, Mündi tänav. Lühikese tee pikk kulgemine, KesKus, Mai 2021
- ↑ Mayer, Carl August (1789-1871), Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710-1960 (DBBL)
- ↑ Katalog der Familienkundlichen Ausstellung zu Reval 1933. − Beiträge zur Kunde Estlands. Hrsg. O. Greiffenhagen. Band XVIII. Heft 4/5. Reval: Franz Kluge, 1932/34. Lk 193−268. Siin: lk 220 [2].
- ↑ Undla mõis (Kadrina khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
- ↑ Tidericus Lechtes, Tallinna raehärra ja kanooniku pitser, Pitserid, Rahvusarhiiv
- ↑ Böthführ, Heinrich Julius, Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen., Riga 1884. Buchdruckerei von W. F. Hacker, seite 17
- ↑ 27,0 27,1 Kalmer Mäeorg, Huecki maja (Lai tn 29), esimene lugu, Tallinna Linnaarhiiv, 1. november 2021
- ↑ Böthführ, Heinrich Julius, Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten., seite 19
- ↑ Georg Adelheim, „Die Genealogie der alten Familien Revals" (Tallinn, 1925), Heinrich Laurenty (surn. 1692) koostatud materjali ümbertöötatud väljaanne, lk 12
- ↑ Böthführ, Heinrich Julius, Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten., seite 46
- ↑ Bürgermeister und Rat zu Reval Hans Gellinghusen (Gellinckhussenn), Rahvusarhiiv, Pärgamendid, TLA.230.1-I.885
- ↑ 32,0 32,1 32,2 Georg Adelheim, „Die Genealogie der alten Familien Revals" (Tallinn, 1925), Heinrich Laurenty (surn. 1692) koostatud materjali ümbertöötatud väljaanne, lk 11
- ↑ Johan Renner. Liivimaa ajalugu 1556-1561, lk 163
- ↑ Johan Renner. Liivimaa ajalugu 1556-1561, lk 165
- ↑ Georg Adelheim, „Die Genealogie der alten Familien Revals" (Tallinn, 1925), Heinrich Laurenty (surn. 1692) koostatud materjali ümbertöötatud väljaanne, lk 11
- ↑ 36,0 36,1 Georg Adelheim, „Die Genealogie der alten Familien Revals" (Tallinn, 1925), Heinrich Laurenty (surn. 1692) koostatud materjali ümbertöötatud väljaanne, lk 4
- ↑ Georg Adelheim, „Die Genealogie der alten Familien Revals" (Tallinn, 1925), Heinrich Laurenty (surn. 1692) koostatud materjali ümbertöötatud väljaanne, lk 13
- ↑ Böthführ, Heinrich Julius, Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen., Riga 1884. Buchdruckerei von W. F. Hacker, seite 88
- ↑ Georg Adelheim, „Die Genealogie der alten Familien Revals" (Tallinn, 1925), Heinrich Laurenty (surn. 1692) koostatud materjali ümbertöötatud väljaanne, lk 15
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Johann Koch (Kock), Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 2, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke 1930, s. 130
- ↑ Georg Adelheim, „Die Genealogie der alten Familien Revals" (Tallinn, 1925), Heinrich Laurenty (surn. 1692) koostatud materjali ümbertöötatud väljaanne, lk 10
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 5
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 4
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 8
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk lk 17
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk lk 19
- ↑ Georg Adelheim, „Die Genealogie der alten Familien Revals" (Tallinn, 1925), Heinrich Laurenty (surn. 1692) koostatud materjali ümbertöötatud väljaanne, lk 14
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 10
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 16
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 7
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 23
- ↑ Georg Adelheim, „Die Genealogie der alten Familien Revals" , lk 2
- ↑ 53,0 53,1 Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 41
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 60
- ↑ Georg Adelheim, „Die Genealogie der alten Familien Revals" (Tallinn, 1925), Heinrich Laurenty (maeti 1692) koostatud materjali ümbertöötatud väljaanne, lk 3
- ↑ 56,0 56,1 Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 73
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 29
- ↑ Georg Adelheim, „Die Genealogie der alten Familien Revals" (Tallinn, 1925), Heinrich Laurenty (surn. 1692) koostatud materjali ümbertöötatud väljaanne, lk 138
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 31
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 84
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 52
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 95
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 56
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 46
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 117
- ↑ Georg Adelheim, „Die Genealogie der alten Familien Revals" (Tallinn, 1925), Heinrich Laurenty (surn. 1692) koostatud materjali ümbertöötatud väljaanne, lk 14
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 88
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 54
- ↑ Georg Adelheim, „Die Genealogie der alten Familien Revals" (Tallinn, 1925), Heinrich Laurenty (surn. 1692) koostatud materjali ümbertöötatud väljaanne, lk 3
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 90
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 100
- ↑ 72,0 72,1 Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 102
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 128
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 115
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 108
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 145
- ↑ Laurenty, Heinrich Karl, Die Genealogie der alten Familien Revals: ein Beitrag zur Personenkunde Revals. Toimetaja: Georg Woldemar Adelheim, Reval, 1925, lk 1
- ↑ Georg Adelheim, „Die Genealogie der alten Familien Revals" (Tallinn, 1925), Heinrich Laurenty koostatud materjali ümbertöötatud väljaanne, lk 3
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 149
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 113
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 135
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 121
- ↑ Böthführ, Heinrich Julius, Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten, seite 123
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 127
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 156
- ↑ 86,0 86,1 Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 164
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 147
- ↑ Georg Adelheim. „Das Revaler Bürgerbuch 1624-1690 nebst Fortsetzung bis 1710" (ibid., 1933), lk 154
- ↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Christian Wistinghausen (1701–1766), Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, 1930
- ↑ Georg Adelheim, „Die Genealogie der alten Familien Revals" (Tallinn, 1925), Heinrich Laurenty (surn. 1692) koostatud materjali ümbertöötatud väljaanne, lk 4
- ↑ Koch, Bernd Hinrich (1722-1780), BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital
- ↑ Duborg(h), Peter (1732-1787), BBLd – Baltisches Biografisches Lexikon digital
- ↑ Böthführ, Heinrich Julius, Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten, seite 201
- ↑ Recke, Johann Friedrich v.; Napiersky, Karl Eduard: Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrten-Lexicon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. 1 köide A-F, Mitau 1827, lk. 457
- ↑ Duborgh, Hermann (1769-1811), BBLd – Baltisches Biografisches Lexikon digital
- ↑ Arvo Tering. Göttingeni ülikool ning selle osa Eesti- ja Liivimaa haritlaskonna kujunemises XVIII sajandil ja XIX sajandi algul. Keel ja Kirjandus, 1987. Nr 10, lk 622
- ↑ Pitser, Tallinna linn; Dr. August Christian Jordan, raehärra ja linnasekretär, Rahvusarhiiv
- ↑ Böthführ, Heinrich Julius, Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten, seite 202
- ↑ Vana Tallinna jäänuseid maanteedel, Päewaleht, nr. 338, 12 detsember 1937
- ↑ Mayer, Eduard Friedrich Woldemar (1829–1883), Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710-1960 (DBBL)
- ↑ Hoeppener, Ludwig* Theodor (1836-1874), Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710-1960 (DBBL)
- ↑ Hoeppener, Rudolf* Johann (1854-1921), Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710-1960 (DBBL)
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Friedrich Georg von Bunge: Die Revaler Rathslinie nebst Geschichte der Rathsverfassung und einem Anhange über Riga und Dorpat., Reval: Franz Kluge 1874. Digitaalselt
- Eugen von Nottbeck. Die älteren Rathsfamilien Revals. Gedruckt in der Ehstländ. Gouvernements-Typographie, 1875, ISBN 9789916185414, Digitaalselt
- R. H. Erbe (zusammengestellt von), Das Ende der revaler Ratslinie nebst Geschichte der Auflösung des revalschen Rats, Tallinn /Reval, 1935.