Pius III

Pius III
Sünninimi	Francesco Todeschini-Piccolomini
Valitsemisaja algus	22. september 1503
Valitsemisaja lõpp	18. oktoober 1503
Eelkäija	Aleksander VI
Järeltulija	Julius II
Sünnikuupäev	29. mai 1439
Sünnikoht	Siena
Surmakuupäev	18. oktoober 1503
Surmakoht	Rooma

Pius III (Francesco Todeschini-Piccolomini; 29. mai 1439 – 18. oktoober 1503) oli paavst 1503. Ta oli 215. paavst.

Francesco Todeschini sündis Sienas Pietro (Nanno) Todeschini ja Laudomia Piccolomini peres 4 lapsest vanimana. Tema ema vend Enea Piccolomini lapsendas ta, mille järel hakkas Francesco perekonnanimena kasutama ka Piccolomini nime.

Piccolomini õppis Perugia ülikoolis õigusteadust, omandas doktorikraadi, siirdus seejärel Pius II teenistusse ja ordineeriti diakoniks.

1462 osales ta püha Andrease reliikvia toomisel Rooma. Novembris 1463 viibis ta Roomas puhkenud katku tõttu Pienzas. Kui Pius II siirdus 1464 suvel ristisõtta, jäi Piccolomini paavsti esindajaks Rooma. Järgmiste paavstide ajal oli ta Inglismaa ja Saksamaa kardinalprotektor. 1468 osales ta Roomas Saksa-Rooma keisri Friedrichi pidulikul vastuvõtul. Paulus II saatis ta 1471 legaadina Saksamaale, kus ta osales Regensburgi riigipäeval. Legaadina Umbrias taastas ta Perugias poliitilise korra ning lahendas piirivaidluse Foligno ja Spello linna vahel. Sixtus IV ja Aleksander VI ajal püüdis ta viibida Roomast eemal. Tema suhted Aleksander VI-ga olid jahedad, kuna Piccolomini oli keeldunud temalt 1492 konklaavil vastu võtmast altkäemaksu ja taunis 1497 Kirikuriigi alade läänistamist paavsti pojale Giovanni Borgiale. Aleksander VI saatis Piccolomini oma delegatsiooni koosseisus novembris 1494 Itaaliasse tunginud Prantsusmaa kuninga Charles VIII juurde, kuid kuningas keeldus teda vastu võtmast. 27. mail 1495 siirdus Piccolomini koos paavstiga Orvietosse. 1497 määras paavst ta kirikureformi komisjoni liikmeks.

Kardinal Francesco Todeschini-Piccolomini osales 1464, 1484, 1492 ja 1503 toimunud konklaavidel. Ta kroonis 12. septembril 1484 paavstiks Innocentius VIII ja 26. augustil 1492 Aleksander VI.

Piccolomini rajas Sienasse Libreria Piccolomini raamatukogu. Ta oli Pinturicchio patroon.

Ferdinand Gregoroviuse järgi oli tal tosin last, kuid seda fakti ei peeta usaldusväärseks.

Ametid

apostellik protonotar
6. veebruar 1460 – 22. september 1503 Siena peapiiskop
5. märts 1460 – 22. september 1503 San Eustachio kardinaldiakon
30. aprill 1460 – 1464 legaat Anconas
1464 legaat Roomas
18. veebruar 1471 – 27. detsember 1471 legaat Saksamaal
August 1471 kardinal protodiakon
21. veebruar 1485 – 26. mai 1494 ja 1496 – 22. september 1503 Fermo piiskop
5. november 1488 – 15. november 1489 legaat Umbrias
1. november 1494 – 5. märts 1495 legaat Prantsuse kuninga juures.
31. oktoober 1495 – märts 1498 Pienza ja Montalcino administraator
1497 kirikureformi komisjoni liige
8. veebruar 1501 ristisõja finantseerimise komisjoni liige
Ta oli San Vigilio, San Salvatore Montisarmati, Quarto, Santa Maria inter Montesi, Rocca ja Santa Maria di Caramagna kloostri abt.
Ta oli Saksa ordu konservaator.

1503. aasta esimene konklaav

Pius III valiti paavstiks 22. septembril 1503 Vatikani paavstipalees, ordineeriti 30. septembril preestriks, 1. oktoobril piiskopiks ja krooniti 8. oktoobril kardinal Giuliano della Rovere (hilisem paavst Julius II) poolt. Ta võttis nime oma onu Pius II järgi.

16.–22. septembrini 1503 toimunud konklaavil osales 37 kardinali. Sellel konklaavil olid soosikud kardinalid Georges d'Amboise, Giuliano della Rovere ja Ascanio Maria Sforza Visconti. Pius III valiti paavstiks kompromisskandidaadina 4. voorus.

Valitsemisaeg

Pius III valitses 26 päeva. See oli paavstluses lühim valitsemisaeg pärast Coelestinus IV-t (1241). Viletsa tervise tõttu pidi ta missadel osaledes istuma ja tema kroonimistseremoonial jäeti mitmed talitused ära. Alates 13. oktoobrist kannatas ta ägedate podagrahoogude käes ja 17. oktoobril tõusis tal palavik.

Pius III lubas Roomast konklaavi ajal lahkuma sunnitud Cesare Borgial pöörduda tagasi Rooma ning pidas 18. oktoobril 1503 kardinalide konsistooriumi, kuid ei määranud sellel ametisse uusi kardinale. Mainzi peapiiskop Berthold von Henneberg esitas talle protesti seoses Rooma rahaliste nõudmistega ja indulgentside levitamisega Saksamaal.

Pius III ja Eesti ^[1]

Pius III oli kardinalina Saksa ordu konservaator. Sixtus IV teavitas teda 19. augustil 1479 Liivi ordu aladel interdikti kehtestamisest seoses Riia peapiiskopi vangistamisega. ^[2]

Saksa ordu kõrgmeister Johann von Tiefen teavitas 1494 kardinal Piccolominit Venemaalt lähtuvast sõjalisest ohust. Kõrgmeister Friedrich von Sachsen soovis temalt 1498 ja 30. detsembril 1501 eestkostet paavsti juures, et korraldada ristisõda õigeusklike venelaste vastu.

Kõrgmeister kirjutas kardinalile 27. veebruaril 1500 Michael Sculteti Kuramaa piiskopiks määramise osas ja palus 16. mail 1502 kardinal Piccolominil toetada paavsti juures Liivi ordu saadiku avaldust.

Surm

Pius III suri 18. oktoobri õhtul 1503 Roomas podagra tõttu tekkinud veremürgistusse ja maeti Rooma Peetri kiriku San Andrea kabelisse. Tema jalale oli tehtud 27. septembril kaks sisselõiget, kuid neist polnud abi. Tema säilmed maeti hiljem ümber San Andrea della Valle kirikusse. Pärast tema surma levisid kuuldused paavsti mürgitamisest, kuid neid kuuldusi on peetud alusetuteks.

Hinnang

1911. aasta Encyclopedia Britannica iseloomustab teda laitmatu isikuna. Sigismondo de Conti on rõhutanud tema mõõdukust.

Viited

↑ Friedrich Georg von Bunge, "Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten".
↑ Klaus Neitmann, Matthias Thumser, Madlena Mahling: "Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch." 13. kd.

Allikad

Friedrich Georg von Bunge. Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten.
Bartolomeo Platina. Historia de vitis Pontificum Romanorum. Venezia, 1562: 272–273.

Kirjandus

Rino Avesani: Sulla battaglia di Varna nel 'De Europa' di Pio II: Battista Franchi e il cardinale Francesco Piccolomini. "Atti e Memorie della Deputazione di Storia Patria delle Marche" 8, 1964–1965: 85–103.
Domenico Bandini: Gli antenati di Pio III. "Bullettino Senese di Storia Patria". 73–75, 1966–1968: 239–251.
Marco Bussagli: Alberto Aringhieri fra Pio II e Pio III. A. Antoniutti, "Enea Silvio Piccolomini". Roma, 2007: 311–318.
F. Donati: Arredi sacri e libri posseduti dal cardinale Francesco Piccolomini. "Miscellanea Storica Senese", 1, 1893: 150–153.
J. N. D. Kelly: The Oxford Dictionary of Popes. 1996.
Charles Maumené: Une Ambassade du Pape Alexandre VI au Roi Charles VIII: Le Cardinal François Piccolomini. "Revue des deau mondes", 52, 1909: 677–708.
Eugene Müntz: Les arts á la cour des papes Innocent VIII, Alexandre VI, Pie III (1484–1503). Recueil de documents inedits ou peu connus. Paris, 1898.
Valeria Novembri, Carlo Prezzolini: Papa Pio III: Francesco Tedeschini-Piccolomini. Montepulciano, 2005.
Enea Piccolomini: Aleuni documenti inediti interno a Pio II e a Pio III. "Atti e Memorie della Sezione Letteraria e di Storia Patria della R. Accademia dei Rozzi", 1, 1871: 39–43.
Enea Piccolomini: De codicibus Pii II et Pii III deque bibliotheca ecclesiae cathedralis. "Bullettino Senese di Storia Patria", 6, 1899: 483–496.
Enea Piccolomini: La famiglia di Pio III. "Archivio della Reale Società Romana di Storia Patria" 26, 1903: 146–164.
Enea Piccolomini: Il Pontificato di Pio III secondo la testimonianza di una fonte contemporanea. "Archivio storico Italiano" 32, 1903: 102–138.
Joseph Schlecht: Pius III. und die deutsche Nation. "Festschrift Georg von Hertling", München 1913: 305–328.
Alfred A. Strnad: Francesco Todeschini-Piccolomini. Politik und Mäzenatentum im Quattrocento. "Römische Historische Mitteilungen" 8/9, 1964-1965-1965-1966: 101–425.
Alfred A. Strnad: Pio II e suo nipote Francesco Todeschini Piccolomini. "Atti e Memorie della Deputazione di Storia Patria delle Marche", 8, 1964–1965: 35–84.
Alfred A. Strnad: Pius III. und Österreich. "Theologisch-praktische Quartalschrift" 116, 1968: 175–189.
Curzio Ugurgieri della Berardenga: Pio II Piccolomini con notizie su Pio III e altri membri della famiglia. Firenze 1973: 504–523.
Elena Vecchi-Pinto: La missione del cardinale Francesco Piccolomini legato pontificio presso Carlo VIII. "Archivio della Deputazione Romana di Storia Patria", 68, 1945: 97–110.
C. Wirz: Die Pontifikate Alexanders VI. und Pius' III. 1918

Välislingid

Artikkel Pius III kohta. (inglise keeles)
Pius III elulugu. (inglise keeles)
1503. aasta esimene konklaav. (inglise keeles)
1503. aasta esimene konklaav. (inglise keeles)
Artikkel Pius II kohta. (inglise keeles)
Artikkel Sienast. (inglise keeles)

Eelnev Aleksander VI	Paavst 1503	Järgnev Julius II

[1] Friedrich Georg von Bunge, "Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten".

[2] Klaus Neitmann, Matthias Thumser, Madlena Mahling: "Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch." 13. kd.

[1]

[2]