Mine sisu juurde

Peeter Hellat

Allikas: Vikipeedia

Peeter Hellat (19. veebruar 1857 Aru vald Sangaste kihelkond Valgamaa – 16/29. jaanuar 1912 Peterburi) oli eesti arst, esimene eestlasest meditsiinidoktor ja seltsitegelane, Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees.

Peeter Hellat sündis 1857. aastal Koigil Aru vallas talurentniku (hilisema Sangaste Savi talu omaniku) Peeter Hellati (1810–1901) peres, 12-lapselise perekonna eelviimase lapsena. Peeter Hellati vennad olid Kristjan Hellat (1834–1910), kes oli tislermeister Peterburis ja ärimees Tallinnas, Jakob Hellat (1840–1899), kes oli kaupmees Tartus ning ühiskonnategelane ja poliitik (Venemaa Keisririigi Riigiduuma saadik Karl Hellat (1862–1935).

Peeter Hellat õppis Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas 1880–1886, kus tal valmis uurimus pidalitõvest ja selle ravimisest „Eine Studie über die Lepra in den Ostseeprovinzen"), oli Eesti Üliõpilaste Seltsi liige, sh seltsi esimees 1884. aastal (Eesti lipu Otepää kirikus õnnistamise ajal), kaitses väitekirja 1888. aastal. Pärast ülikooli lõpetamist veetis aasta Pariisis ja pool aastat Londonis, kus valmistas end ette kõrva-, nina- ja kurguhaiguste erialal.[1] Seejärel töötas Peterburi Keiserliku Sõjameditsiiniakadeemia kirurgiakliiniku eradotsendina ning tegutses Peterburis ka nn vaestearstina ja asutas erahaigla.

Spetsialiseerus nina-kõrva-kurguarstiks ning temast sai Venemaa juhtiv arst sellel erialal. Ta oli Peterburi Kõrva-, Nina- ja Kurguhaiguste Seltsi asutajaid (1903) ja esimene esimees, 1905. aastal rajatud Peterburi Otolarüngoloogiaseltsi esimees, Peterburi Eesti Arstide Seltsi asutajaid, Peterburi Eesti Heategeva Seltsi esimees, kirjastusühingu Ühiselu (mh ajalehe Peterburi Teataja väljaandja) asutajaid ja Põhja Krediit-Ühisuse asutajaid. Ta kandideeris ka Eestimaa kubermangus riigiduumasse, kuid ei osutunud valituks.

Eesti meditsiiniajalukku läks Peeter Hellat 1894. aastal valminud "Terviseõpetuse"[2] käsiraamatuga, eestikeelse meditsiiniajakirja väljaandmise algatajana ja eesti arstide Põhja-Balti Arstide Seltsi (hiljem Eesti Arstide Selts) loomise idee algatajana[3].

Peeter Hellat on maetud Sangaste kalmistule[4] Valgamaal.

  1. 25 aastat dr. med. Peeter Hellati surmast, Päewaleht, nr. 28, 28 jaanuar 1937
  2. Terwise õpetus / Wälja annud Dr. P. Hellat
  3. "Teaduslikud seltsid". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. august 2011. Vaadatud 22. märtsil 2012.
  4. Peeter Hellati (1857-1912) haud kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 05.10.2020)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]