Padise mõis

Padise mõis (saksa keeles Padis; ka Kloostri mõis) oli rüütlimõis Harju-Madise kihelkonnas Harjumaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Lääne-Harju valda Harju maakonnas, Padise küla lähedale^[1].

Ajalugu

Keskajal kuulusid ümberkaudsed alad Padise kloostrile. Kloostri juurde kuuluvat mõisa on esmamainitud 1319. aastal. Klooster lõpetas oma tegevuse 1559. aastal ning selle maad läksid 1561 Padise mõisaläänina Rootsi riigile.

1622. aastal kinkis Gustav II Adolf mõisa Riia bürgermeistrile Thomas von Rammile, kelle järeltulijaile kuulus mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni.

1825. aastal eraldati Padise mõisast Vasalemma mõis

Omanikud

1622–1632 Thomas von Ramm (surnud 1632)
1632–1683 Claus von Ramm (surnud 1684)
1683. aastal mõis redutseeriti
1704–1708 Berend Otto von Ramm (surnud 1708)
1708–1755 Reinhold von Ramm (1665–1755)
1755–1787 Thomas von Ramm (1708–1787)
1787–1790 Karl Adolf von Ramm (1742-1790)
1790–1805 Margaretha Elisabeth von Ramm (sünd. Stael von Holstein)
Clas Gustav Reinhold von Ramm (1784–1840)
Eduard Otto Karl von Ramm (1814–1884)
Thomas Konstantin von Ramm (1825–1894)
Thomas Klas Johann von Ramm (1864–1895)
Reinhold Klas Gustav von Ramm (1864–1920)^[2]

Eesti NSV ajal tegutses mõisahoones Padise 8-kl. kool.

Mõisakompleks

Vaade Padise kloostri õuele. Vana kloostriehitis täitis mõisa peahoone ülesandeid 1766. aastani

Pikemalt artiklis Padise klooster

Pärast mõisa minekut Rammide valdusse kohendati kloostri põhja- ja idatiib elamiseks sobivaks. Idatiiba ehitati uusi müüre ja võlve, ning muudeti akna- ja laskeavasid. Põhjatiivas paiknenud kloostrikirik oli Liivi sõjas üsna terveks jäänud, see poolitati vahelaega ja jaotati väiksemateks ruumideks.

Kloostrihoone põles 1766. aastal ja muutus elamiskõlbmatuks. 1770. aastatel rajati kloostrihoonest ida poole uus peahoone, mis kujutas endast barokset ühekorruselist kiviehitist. Kloostrihooned jäid mõisa majandusruumideks.

1860. aastal lisati peahoonele teine korrus ja fassaadile klaasveranda; hoone korrused on eraldatud krohvvööga. Hoone tagaküljel asub tiigile suunatud kaarterrass.

19. sajandist pärinevad ka paljud mõisa kõrvalhooned, mis asuvad härrastemajast ja kloostrist lõuna pool. Tähelepanuväärsemad neist on uusgooti stiilis ait ja tänapäevaks mõnevõrra ümber ehitatud karjakastell. Uute kõrvalhoonete rajamisega kaotasid kloostriehitised oma funktsiooni ning lagunesid. Kloostrihoone on tänaseks korrastatud ja mõnevõrra restaureeritud.

Mõisa härrastemaja ostsid Rammid tagasi 1998. aastal, mõisa härrastemaja kuulus selle kunagiste omanike järeltulijale Olaf Thomas von Rammile ja tema pojale Karl von Rammile. Mõisat ja seal tegutsenud majutusasutust ning restorani OÜ Von Ramm. 2020. aastal ostis mõisa härrastemaja Arno Hirtentreu^[3]