Mine sisu juurde

Poltava lahing

Allikas: Vikipeedia
Poltava lahing
Osa Põhjasõda
Toimumisaeg 8. juulil 1709
Osalised
Rootsi Moskva tsaaririik
Väejuhid või liidrid
Karl XII Peeter I
I Riia • I Tönning • Humlebæk • Reinbeck • Travendali rahu • Varja • Pühajõe • I Narva (piiramine & lahing) • Petseri • Spilve (Daugava) • Räpina-Lokuta (Rappin) • Vastse-Kasaritsa (Neu-Kasseritz) • Rõuge (Rauge) • Erastvere • Druskininkai • I Vilnius • Kliszów • Wieluń • I Peipsi • Hummuli • Kraków • Nöteborg (Schlüsselburg) • Saladen • Pułtusk • Nyen • Systerbäck • II Peipsi • Kastre • Rakvere (Wesenberg) • Tartu • Toruń • Jakobstadt • Poznań • II Narva • Poniec (Punitz) • Mūrmuiža (Gemäuerthof) • Rakowitz • Varssavi Varssavi rahu • Praga • I Grodno • Wschowa (Fraustadt) • Nieśwież • Kleczk • Lachowitze • Altranstädti rahu • Kalisz • II Vilnius • II Grodno • Vinni-Pajusti • Hołowczyn • Malatitze • Rajovka • Lesnaja • Porvoo • Kolkanpää • Koniecpol • Veprik • Oposhnya • Sokolki • Poltava • Perevolotšna • II Riia • Pärnu • Helsingborg • II Viiburi • Køge laht • II Tönning • Tallinn • Fladestrand • Møn • Gadebusch • Bender • Pälkäne • Helsingfors • Storkyro • Hankoniemi • Fehmarni väin • Rügen • Stralsund • Stresow • Kristiania • Gjellebekk • Dynekilen • Strömstad • Fredrikshald • Saaremaa • Stäket • Frederiksborgi rahu • Granhamn • Selånger • Uusikaupunki rahu

Poltava (traditsiooniliselt: Poltaava) lahing toimus Vene ja Rootsi vägede vahel Põhjasõja ajal tänapäeva Ukrainas Poltava linna lähedal 8. juulil 1709.

Sündmused

[muuda | muuda lähteteksti]

6. mail 1709 piirasid Rootsi väed (30 000 meest) Karl XII juhtimisel Poltava ümber. Mai lõpus jõudis Poltava lähedale Vene väe peajõud (42 000 meest, 72 suurtükki), mida juhtis Peeter I.

8. juuli ööl ründasid Rootsi väed (umbes 20 000 meest, 4 suurtükki) Carl Gustaf Rehnskiöldi (1651–1722) juhtimisel, kuid nad löödi suurtükitulega taanduma ja järgnenud käsitsivõitluses põgenema. Venelaste vägesid juhtisid kaitsepositsiooni keskosa: Boriss Šeremetev, paremat tiiba Carl Ewald von Rönne, vasakut tiiba Aleksandr Menšikov ning suurtükiväge Jakob Bruce.

Rootslased kaotasid hukkunutena 9234, venelased 1345 inimest. 11. juulil Perevolotšna juures Rootsi vägi (umbes 16 000 meest) kapituleerus; Karl XII pääses Osmanite riiki.

Poltava lahingus murdus Rootsi sõjaline võimsus ja sõjaedu kaldus Venemaa kasuks.

Hukkunuid

[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Полтавская битва и ея памятники: С рис., планом города и карт. военных действий/ Сост.: преп. Петр. Полт. кад. корпуса Ив. Фр. Павловский и воспитатель В. Мих. Старковский .- 2-е изд. .- Полтава : Тип. Губ. правл. , 1895. Digitaalselt
  • A. Liperovskij: Svenskarnas grafvar vid Poltava. / toim. Gabriel Hedengren, ”Illustrerad militärrevy”, VII 1904, lk. 301-303, (Русский Инвалид (Russki Invalid) 1903 n:r 53)
  • Кафенгауз, Бернгардт Борисович: Полтавская битва. // Историк-марксист, 1939, N 4. с. 44-56
  • Peter Englund. Poltaava: ühe armee häving. Rootsi keelest tõlkinud Ivar Rüütli. Tallinn, Argo, 2006.
  • Peter Englund. The Battle That Shook Europe: Poltava and the Birth of the Russian Empire. London, 1992, 288 pages. ISBN 1860648479 inglise keeles
  • Peter From. Katastrofen vid Poltava : Karl XII:s ryska fälttåg 1707-1709. Lund, 2007 (Enskede TPB 2008) ISBN 9789185377701

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Poltava_lahing&oldid=6731009"