Schreiterfeld

Schreiterfeld (varem Schreiter) oli Vestfaalist Wickedest pärit aadlisuguvõsa.

Ajalugu

Suguvõsaliin algab Vestfaalist Wickedest pärit Michael Schreiteriga, kelle poeg Johann Christopher Schreiter (1632−1696) rändas Saksamaalt Rootsi, astus sõjaväeteenistusse ja läks erru ülemvahtmeistrina. 1676. aasta 18. aprillil sai ta Rootsi kuningalt aadlitiitli ja perekonnanime von Schreiterfelt; Rootsi rüütelkonda teda küll ei introdutseeritud. Tema järeltulijad võeti 1747. aasta 29. juunil (vkj) Liivimaa rüütelkonna matriklisse. Suguvõsa kustus ilmselt XIX sajandil.

Suguvõsa liikmeid

Karl Gustav von Schreiterfeld (suri 1711), ooberst, mõisavaldaja
Gustav Leonhard Johann von Schreiterfeld (1758−1832), insener-kindralleitnant
Karl Fabian Wilhelm von Schreiterfeld (1761−1825), insener-kindralleitnant, Astrahani ja Riia inseneriringkonna ülem

Schreiterfeldi suguvõsa mõisavaldused

Eestimaa:
- Saksi (Saximois) (u 1720−1751)
Liivimaa eesti distrikt:
- Karksi (Schloß Karkus) (1696−1725, rendivaldus), Leebiku (Abenkat) (XVIII sajandi algus, pandivaldus), Linnamäe (Linnamäggi) (kuni 1756), Pikajärve (Langensee, tollal Johannishof) (1749−1770), Suure-Kõpu (tollal Kõpu) (Groß-Köppo, tollal Köppo) (enne 1724−pärast 1738, rendivaldus), Vaabina (Uelzen) (kuni 1773), Ülenurme (Uellenorm) (1750ndad)
Liivimaa läti distrikt:
- Berģumuiža (Bergshof) (oli 1738), Paipe (Paibs) (1738−1755), Pantene (Panten) (oli 1724), Vecate (tollal Ate) (Alt-Ottenhof, tollal Ottenhof) (oli 1724, pandivaldus)

Kirjandus

Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 420-421.
Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2002. Lk 95.
Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 258-259 [1].