Soroban
Soroban (算盤, そろばん) on traditsiooniline jaapani arvutuslaud.
Soroban'il on ristkülikukujuline raam, millel on 21, 23, 27 või isegi 31 vertikaalset kepikest (mida rohkem neid on, seda suuremate arvudega saab opereerida või seda suurema hulga arvudega korraga arvutada). Igal kepikesel on viis kivi, mida lahutab põikiriba. Riba kohal on üks kivi, riba all neli kivi. On ka selline soroban, millel riba all on viis kivi.
Sorobani kõrgus on umbes 8 cm.
Kivikesed on tavaliselt kahest otsast koonilise kujuga, et neid oleks hõlpsam liigutada.
Nimetissõrme ja pöidla abil on võimalik soroban'iga väga kiiresti arvutada, tehes kõiki aritmeetilisi tehteid. Soroban arvatakse olevat kõige kiiremat arvutamist võimaldav arvutuslaud. Vilunud arvutajad ainult vaatavad soroban'i, seda puudutamata. Vasaku peopesa kohal liigutatakse kiiresti sõrmi, nagu liigutataks soroban'i kivikesi.
Selle algkuju (suanpan) jõudis Jaapanisse Hiinast hiina kaupmeeste vahendusel. Jaapanlased eemaldasid kõigepealt igas reas ühe kivikese ülemisest osast ning hiljem veel ühe kivikese alumisest osast, nii et arvutuslauda sai pärast seda kasutada ainult kümnendsüsteemis arvutamiseks. Nelja alumise kivikesega versioonis loobusid jaapanlased ka qiuchu (jagamistabeli kasutamisest. Tekkis vaidlus, kas eelistada korrutamis- või jagamistabelit; 1920. aastatel jäid peale korrutustabeli pooldajad.
Jaapanis tuli soroban laialdaselt kasutusele 16. sajandil.
Soroban oli jaapani kaupmeeste lahutamatu abivahend. 17. sajandi keskpaigaks oli see olemas igas poes ja igas riigiasutuses.
Hiljem hakati soroban'i kasutamist koolis õpetama. Sellest sai üks kohustuslik õppeaine lugemise ja kirjutamise kõrval. Praegu on soroban'il arvutamise õppimine kohustuslik 3. ja 4. klassis, sest see näitlikustab hästi kümnendsüsteemis arvutamist. Õpetaja kasutab juhendamisel laulutaolisi vormeleid. Sageli on õpilastel koolis kaasas nii nelja kui ka viie kiviga soroban. Olulises osas on sorobani siiski välja tõrjunud kalkulaator. Jaapanis on 25 000 eraõppeasutust, kus õpetatakse soroban'il arvutamist. Vanemad saadavad lapsi sinna hoolimata õpetajate soovitustest; sest see võimaldab hõlpsasti omandada väga kiire peastarvutamise oskuse. Igal aastal toimuvad üleriigilised võistlused, kus selgitatakse välja kiireim kujuteldavat sorobani kasutav õpilane. 12. novembril 1946 peeti Tōkyōs võistlus soroban'i ja elektrilise kalkulaatori vahel. Soroban võitis 4:1.
On leitud, et soroban'i kasutamise valdamine aitab kaasa statistilise informatsiooni mõistmisele, informatsiooni mõistmisele ja töötlemisele ning loominguliste, sealhulgas matemaatiliste võimete arenemisele.
Shimane prefektuuris Okuizumo linnas (endise Yokota linna alal) on puust arvutuslaudade muuseum. Sinna on kogutud eksponaate kogu maailmast.
Yokota on olnud traditsiooniline soroban'ide valmistamise keskus. Seal on 20 soroban'ivabrikut. Neid valmistatakse seal aastas sadu tuhandeid ning sealt tuleb umbes 70% sorobanide aastatoodangust. Parimal aastal (1978 ) valmistati neid seal 1,2 miljonit. Nõudluse languse tõttu on see arv langenud 250...300 tuhandele. Vimasel ajal on hakatud sorobane eksportima, eriti arengumaadesse, kus kalkulaatoreid on raske hankida. Näiteks Tais on neid hakatud algklassides kasutama. Yokotas endas kalkulaatoreid peaaegu ei kasutata.