Nikolai Triik
| Nikolai Voldemar Triik | |
|---|---|
 Nikolai Triik. Autoportree | |
| Sündinud |
7. august 1884 Tallinn, Eesti |
| Surnud |
12. august 1940 (56-aastaselt) Tallinn, Eesti |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | Ants Laikmaa ateljeekool, Stieglitzi kunstikool, École des Beaux-Arts |
| Tegevusala | maal, joonistamine |
Nikolai Voldemar Triik (7. august 1884 Tallinn – 12. august 1940 Tallinn) oli eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog.
Ta töötas kunstikoolis Pallas juhatades seal maaliateljeed ning oli ajuti ka graafikaõpetaja.
Koos Konrad Mägi ja Ants Laikmaaga oli Triik üks olulisemaid Eesti kunstnikke 20. sajandi esimeses pooles.[1][2]
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Nikolai Triik sündis Tallinnas Niguliste tänaval rätsepmeister Kusta Triigi esimese lapsena. Õppis Tallinna Nikolai I gümnaasiumis ja Aleksander II linnakoolis, mille lõpetas 1901. aastal. Samal aastal astus ta Peterburi parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskooli, mille nimekirjast kustutati 1905. aastal õpilasstreigist osavõtu pärast. Jätkas kunstiõpinguid Tallinnas Ants Laikmaa ateljeekoolis ning 1906. aasta algusest Peterburis Josef Braszi ateljees.
1906. aasta kevadel sõitis Helsingisse, veetis koos Konrad Mäe ja Aleksander Tassaga suve Ahvenamaal ning sügisel astus Soome Kunstiühingu kooli. Sama aasta hilissügisel siirdus Pariisi, kus õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Colarossi), Académie Julianis ning aastatel 1907–1908 École des Beaux-Artsis Gabriel Ferrieri juures.
1907. ja 1908. aasta suve veetis Triik Norras, kuhu umbes samal ajal siirdusid ka teised Pariisi eesti kunstnikekoloonia esindajad Jaan Koort, Konrad Mägi, Roman Nyman ja Aleksander Tassa, kõik innustatuna huvist Põhjamaade kultuuri ja looduse vastu.[3] 1908. aasta sügisel läks kunstnik uuesti Peterburi ning täiendas end vabakuulajana Nikolai Roerichi juhendamisel Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli juures. Samas omandas ta graafikaoskusi Peterburi Kunstiakadeemias professor B. Maté juures.[3]
Aastani 1910 elas vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus tegutses innukalt kunstielu arendamisel. Kogus Eesti Rahva Muuseumile rahvakunstiesemeid ja aitas 1910. aastal korraldada II Eesti kunsti ülevaatenäitust, avaldas ajakirjanduses selgitavaid üleskutseid, valmistas näituse plakati kavandi, osales praktilises organiseerimises ja esines ka näitusel.
Alates 1905. aastast võttis ta osa Noor-Eesti väljaannete kujundamisest. Temalt pärinevad Noor-Eesti I ja III albumi kaanejoonistused.[3] Aastatel 1910–1911 juhatas ajakirja kunstiosakonda. 1910 sõitis Kopenhaagenisse ja sealt Berliini, kus jätkas enesetäiendamist ja loometööd. Seal kohtas ta 1913. aastal Põhja-Aafrika reisilt kodumaale tagasi pöörduvat Ants Laikmaad ning maalis tema portree [4].
Eestisse naasis ta 1913. aastal. Töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana. Oli aastast 1916 Eesti Kunstiseltsi nõukogu liige, 1919–1920 haridusministeeriumi kujutavate kunstide toimkonna juhataja[5]. Osales kooliõpetajate pataljoni koosseisus Vabadussõjas.[6]
Aastast 1920 kunstiühingu Pallas liige. 1921. aastast elas Tartus ja töötas kunstikoolis Pallas, juhatas seal aastatel 1922–1926 oma maaliateljeed ning oli ajuti ka graafikaõpetaja. Konrad Mäe haiguse ajal oli ajutiselt koolijuhataja kohusetäitja (1924–1925).
Aastatel 1926–1928 oli Tallinnas vabakunstnik.
1928. aastal naasis ta Tartusse Pallasesse, kus töötas algul graafikaõppejõuna ja järgmisest aastast maaliateljee juhatajana. 1933. sai ta professoriks.
1940. aasta veebruaris läks halva tervise tõttu pensionile ning kolis Tallinna sugulaste juurde, kus peagi suri.
Nikolai Triik on maetud Evaldite perekonnakalmistule Leetse-Lepikul Pakri poolsaarel.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]
Ta oli aastatel 1906–1910 abielus vene kunstniku Valentina Grekovaga.
Aastatel 1911–1929 oli Nikolai Triik abielus ühiskonnategelase Mihkel Martna tütre Viktooria Martnaga, kes abiellus 1930 Eestimaa Päästmise Komitee liikme Konstantin Konikuga.[7] Konik lapsendas Triigi tütre Kadri (1915–1992), kes abiellus Moskvas sündinud ja Eestisse opteerunud venelase Nikolai Kurjatoviga (1911–1976, eestistatult Nigul Kurdve) ning põgenes septembris 1944 Rootsi.[7] 1960.−1970. aastate vahetusel külastas Kadri Kurdve Eestit ja käis ka Tallinna Riiklikus Kunstimuuseumis, kus huvitus eeskätt mälestustest oma isa Nikolai Triigi kohta.[7]
1931. aastast oli Nikolai Triik abielus Anna Triik-Põllusaarega (1902–1998).
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]
Nikolai Triigi looming on väga mitmekesine. Ta on loonud hulga portree- ja kompositsioonimaale, joonistusi, karikatuure ning maastikumaale.
Aktiivne loomeperiood sai alguse 1905. aastal, mil noor kunstnik alustas poliitilise sisuga joonistuste ja karikatuuride loomist Eesti satiiriväljaandeile[8]. Triik joonistas karikatuure ajakirjale Tapper ja pseudonüümi Waikne all Helsingis ilmunud väljaandele Kaak. Aastatel 1910–1920 valmisid kaanejoonistus ja frontispiss Gustav Suitsu luulekogule "Tuulemaa" ja kaanejoonistused Marie Underi luuletuste väljaannetele.
Tema varasemale loomingule avaldas suunavat mõju sümbolism. See ilmneb eriti muistendiainelisi ja heroilisi võitlusstseene kujutavates kompositsioonides[8]. 1907. ja 1908. aasta suvede Norra reisidel sai Triik mõjutusi põhjamaisest rahvusromantismist.[9] Selle perioodi tuntuim teos on Eesti Kunstimuuseumi maalikogus asuv "Dekoratiivne Norra maastik" (1908).[10] Tugevasti üldistatud vormikäsitluse ja dekoratiivse stiliseeringu poolest meenutavad selle perioodi teosed suuresti norralase Edvard Munchi teoseid.
1909–1910 lõi Triik mitmeid rahvusromantilises laadis kompositsioone. Parimad näited on "Sõttaminek", "Lennuk" ja "Võitlus".
Nikolai Triigist kujunes oma ajastu hinnatuim portretist. Noorema ea teostest on märkimisväärne Juhan Liivi portree, söejoonistus 1909. aastast. Sama õnnestunud on 1912. aastal valminud Mihkel Martna portree. Aastatel 1926–1934 valmis veel hulk söe- ja sangviinijoonistusi tuntud ühiskonnategelastest: A. H. Tammsaare, Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt. Õlimaali tehnikas portreedest on tippteosteks Ants Laikmaa (1913) ja proua Lüüsi portreed (1917).
Järk-järgult muutus kunstniku kujutluslaad ekspressiivsemaks. Kunstniku fantaasia ja loomingulisus tuleb hästi esile tema graafilistes töödes nagu "Vabaduse sünd" (1919) ja "Uluv koer" (1921). Pärast 1919. aasta Eesti kunsti ülevaatenäitusel talle osaks saanud kriitikat, kunstniku loomingu haare mõnevõrre ahenes[8]. Huvitava lõigu tema hilisemas loomingus moodustavad arvukad karakteriseeritud portreejoonistused [8], mis on teostatud enamikus grafiit- ja punase pliiatsiga, söe või sangviiniga.[3] Valmisid portreed Oskar Lutsust (1928), Gustav Suitsust (1933) ja Hugo Raudsepast (1932).
Nikolai Triigi 1930. aastate loomingu parimateks saavutusteks on maastikud Saaremaalt, Rutjalt, Leetse-Lepikult jm.[3] Kunstniku lemmikmotiivideks on üksikud mändidegrupid, lagedad rannaribad merega ja aiamotiivid kaharate puudega esiplaanil. Eriline koht Triigi maastike hulgas kuulub talvistele Tartu vaadetele, mille näited on "Talvine Tartu Emajõega" ja "Tartu sadam".
Portreed
[muuda | muuda lähteteksti]
- Aleksander Tassa portree. Õli, lõuend. 1905
- Konrad Mäe portree. Õli. 1908
- Ants Laikmaa portree. Õli. 1913
- Aino Suitsu portree. Õli. 1914
- Oskar Lutsu portree. Süsi. 1928
- Gustav Suitsu portree. Süsi. 1933
- Juhan Liivi portree. Õli. 1934
Maalid
[muuda | muuda lähteteksti]
- Mererand. Õli. 1905
- Lennuk. Tempera, kriit. 1910
- Männid. 1931
- Talvine Tartu Emajõega. 1935
- Sõttaminek. Õli, lõuend. 1909
- Tõusva nooruse ees. Tempera, paber. 1909
- G. Suits "Tuulemaa" illustratsioon. 1913
- Märter. Kavand. Süsi, paber. 1913
- Katastroof. Süsi, paber. 1917
Tušijoonistused
[muuda | muuda lähteteksti]- Katastroof. Tušš, guašš, paber. 1917
- Ulguv koer. Tušš, seepia, guašš, paber. 1921
- Suurlinn. Tušš, seepia, pliiats, guašš, paber. 1913
- Jaht. Tušš, seepia, tempera, lakk, papp. 1913
- Alevi kõrts. Tušš, seepia, guašš, paber. 1913
Akvarellid
[muuda | muuda lähteteksti]
- Deemon. Akvarell, tempera, paber. 1911–1912
- Deemon ja Tamara. Akvarell, tempera, paber. 1911–1912
- Surm ja väsinu. Akvarell, tempera, paber. 1911–1912
- Surma lõikus. Akvarell, tempera, paber. 1911–1912
- Surma viis I. Akvarell, tempera, paber. 1911–1912
- Tamara tants I. Akvarell, tempera, paber. 1911–1912
- Tamara tants II. Akvarell, tempera, paber. 1911–1912
Trükised
[muuda | muuda lähteteksti]- Tulekandja. Albumi "Noor-Eesti" I, kaas. Trükis. 1905
- Album "Noor-Eesti" III, kaas. Trükis. 1908
- Ajakiri Noor-Eesti, kaas. Trükis. 1910–1911
- G. Suits "Tuulemaa" kaas. Trükis. 1913
- Album "Noor-Eesti" V, kaas. Trükis. 1915
- Album "Siuru" I, kaas. Trükis. 1917
- M. Under "Eelõitseng", kaas. Trükis
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ NIKOLAI TRIIK (1884–1940) kunilaart.ee
- ↑ "Homme esitletakse raamatut Nikolai Triigi loomingust" ERR kultuur, 09.04.2015
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Nikolai Triik, Tallinna Riiklik Kunstimuuseum, kataloog, Tallinn, 1959
- ↑ Ants Laikmaa portree, EKM M 87
- ↑ Maalikunstnik Nikolai Triik, 25.06.1919, Maaliit
- ↑ Kunstnikud sõjaväljal – Tallinna Teataja, 01.02.1919
- ↑ 7,0 7,1 7,2 Küllo Arjakas, Konstantin Konik – riigimees heitliku saatusega, Maaleht, 24.02.2013[alaline kõdulink]
- ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon, Tallinn, 1996, lk 540
- ↑ Kersti Koll, Norra mõju eesti kunstis, Kultuurileht, 30.06.1995
- ↑ MUIS
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Alfred Waga, "Nikolai Triik" (monograafia). Loodus, Tartu/Tallinn 1939
- Evi Pihlak, "Nikolai Triik 1884–1940" (monograafia). Kunst, Tallinn 1969
- Evi Pihlak, "Nikolai Triik inimese kujutajana" (album). Kunst, Tallinn 1985
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Nikolai Triik |
- Virtuaalmuuseum, Nikolai Triik
- Nikolai Triik Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Nikolai Triigi looming Eesti Kunstimuuseumi digikogus