Neeme Kuningas
Neeme Kuningas (sündinud 14. oktoobril 1955 Kilingi-Nõmmes) on eesti lavastaja ja laulja.
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Kuningas on lõpetanud 1973. aastal Kilingi-Nõmme Keskkooli[1] ning 1979. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi klassikalise laulu erialal ja 1984. aastal Moskva Riikliku Teatrikunsti Instituudi lavastaja erialal.[2]
1976. aastal asus ta Estonia teatris tööle koorilauljana, hiljem töötas seal lavastaja (1984–1994), ooperistuudio õpetaja, peanäitejuhi ja pealavastaja (1994–2001) ametikohal. Hooajast 2002/2003 kuni 2014. aastani oli ta rahvusooperi Estonia peaprodutsent.[3]
Aastatel 2016–2018 oli ta Venemaal Krasnojarski Ooperi- ja Balletiteatri pealavastaja.[4]
Ta on muusikalavastajana loonud üle 80 ooperi-, opereti-, muusikali- ja tantsulavastuse Eestis, Skandinaavias, Saksamaal, Prantsusmaal, Leedus, Venemaal, Hiinas ja mujal.
Aastatel 1989–1999 oli ta ühtlasi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Ooperistuudio õppejõud. Lühemat aega on ta õppejõuna töötanud ka Göteborgi Teatri- ja Muusikakõrgkooli Ooperistuudios (1993), Pekingi Keskkonservatooriumi Ooperistuudios (1998) ja Helsingi Sibeliuse Akadeemia Ooperistuudios (2002).[4]
2023. aasta seisuga on Neeme Kuningas ettevõtte WL Estonia OÜ konsultant/partner. Ta korraldab meistriklasse ja kultuurikoolitusi suurettevõtetele ja haridusasutustele ning annab individuaalset esinemiskunstialast nõu näiteks Äripäeva Äriplaani ning Pärnu Konverentside tippjuhtidest esinejatele.[4]
Lavastajatööd[5]
[muuda | muuda lähteteksti]- Benjamin Britten "Väike korstnapühkija" – 1984, Estonia
- Manuel de Falla "Meister Pedro nukumäng" – 1984, Estonia
- Neeme Kuningas "Margarita" – 1985, Eesti Televisioon
- Pjotr Tšaikovski "Jevgeni Onegin" – 1986, Estonia
- Gaëtano Donizetti "Armujook" – 1986, Tallinna Konservatooriumi ooperistuudio
- Francis Poulenc "Inimhääl" – 1987, Tallinna Konservatooriumi ooperistuudio
- Wolfgang Amadeus Mozart "Figaro pulm" – 1987, Estonia
- John Gay "Kerjuste ooper" – 1988, ansambel Consortium
- Jacques Offenbach "Hoffmanni lood" – 1988, Estonia
- Gaėtano Donizetti "Armujook" – 1989, Estonia
- Heini Vaikmaa "Hing ja iha" – 1989, Filharmoonia
- Ülo Vinter "Pipi Pikksukk" – 1990, Vaasa Ooperiteater, Soome
- Ildebrando Pizetti "Mõrv katedraalis" – 1990, Bergeni Ooperiteater, Norra
- Charles Gounod "Romeo ja Julia" – 1991, Vaasa Ooperiteater, Soome
- Urmas Sisask "Valge Daam" – 1991, Rahvateater Randlane, Haapsalu
- Giacomo Puccini "Madama Butterfly" – 1991, Estonia
- Gaėtano Donizetti "Don Pasquale" – 1992, Estonia
- Giovanni Battista Pergolesi "Teenija-käskijanna" – 1992, Estonia
- Cole Porter "Suudle mind, Kate" – 1992, Estonia
- Johann Strauss "Viini veri" – 1992, Vaasa Ooperiteater, Soome
- Andrew Lloyd Webber "Jesus Christ Superstar" – 1992, Makarov Music Management Tallinna Linnahallis
- Benjamin Britten "Albert Herring" – 1993, Göteborgi Ooperi- ja Teatriülikooli ooperistuudio, Rootsi
- Leonard Bernstein "West Side'i lugu" – 1993, ETMA ooperistuudio (Tallinna Linnahallis) ja Tallinna Pedagoogikaülikooli üliõpilased
- Benjamin Britten "Albert Herring" – 1993, Estonia
- Giuseppe Verdi "Don Carlo" – 1994, Estonia
- Imre Kálmán "Silva" – 1995, Estonia
- Georges Bizet "Carmen" – 1996, Vaasa Ooperiteater, Soome
- Carl Maria von Weber "Nõidkütt" – 1996, Vilniuse Ooperiteater
- Gaėtano Donizetti "Don Pasquale" – 1997, Teater Helikon, Moskva
- Giacomo Puccini "Il tabarro" "Mantel" & "Gianni Schicchi" – 1997, Estonia
- Giacomo Puccini "Tosca" – 1997, Leedu Ooperi- ja Balletiteater
- Giuseppe Verdi "La Traviata" – 1997, Estonia
- Giacomo Puccini "Il Trittico" (II osa "Õde Angelica") – 1998, Estonia
- Giacomo Puccini "Boheem" – 1998. Pekingi Hiina Keskkonservatooriumi ooperistuudio
- Jacques Offenbach "Ilus Helena" – 1999, Estonia
- Olav Ehala "Nukitsamees" – 1999, Estonia
- Margaret Monnot "Irma La Douce" – 1999, Estonia
- Raimo Kangro "Süda" – 1999, Estonia
- Wolfgang Amadeus Mozart "Don Giovanni" – 1999, Estonia
- Jule Styne "Sugar" – 2000, Estonia
- Giuseppe Verdi "Don Carlo" – 2000, Estonia
- Modest Mussorgski "Boriss Godunov" – 2000, Nantes'i ooperiteater, Prantsusmaa
- Manuel de Falla "Lühike elu" – 2001, Estonia
- Modest Mussorgski "Boriss Godunov" – 2001, Estonia
- Neeme Kuningas "Ooperimarakratid" – 2001, Estonia
- Enn Vetemaa / Neeme Kuningas "Suvitajad" (Juhan Smuuli muhujuttude põhjal) – 2001, Endla
- Carl Orff "Tark naine" – 2001, Estonia
- Pjotr Tšaikovski "Jevgeni Onegin" – 2002, Sibeliuse Akadeemia, Eesti Muusikaakadeemia, Joensuu linnaorkestri ja Estonia ühistöö
- Operetirevüü "Vahuvein ja paprika" (Monika Viesler ja Neeme Kuningas) – 2002, Rahvusooper Estonia
- Carl Maria von Weber "Nõidkütt" – 2003, Rahvusooper Estonia
- Giacomo Puccini "Tosca" – 2003, Joensuu teater
- Neeme Kuningas "Suur Munamägi" – 2004, Estonia Kammersaal
- Cole Porter "Suudle mind, Kate" – 2004, Endla
- Tõnis Kaumann / Villu Kangur / Neeme Kuningas "Mina – Napoleon!" – 2005, Rahvusooper Estonia
- Villu Valdma / Hans Christian Andersen "Pöial-Liisi" – 2005, Rahvusooper Estonia
- Pietro Mascagni "Talupoja au"; Ruggero Leoncavallo "Pajatsid" – 2006, Rahvusooper Estonia
- Ülo Vinter, Ülo Raudmäe, Tõnu Raadik, Olav Ehala "PIPI! NUKI! PUHH!" – 2007, Rahvusooper Estonia
- Giuseppe Verdi "Rigoletto" – 2007, Rahvusooper Estonia
- Erkki-Sven Tüür "Wallenberg" (koos Dmitri Bertmani ja Ene-Liis Semperiga) – 2007, Rahvusooper Estonia
- Richard Wagner "Tristan ja Isolde" – 2008, Rahvusooper Estonia
- August Kitzberg / Tiit Kikas / Jaagup Kreem "Libahunt" – 2011, Nuku- ja Noorsooteater
- Mitch Leigh "Mees La Manchast" – 2012, Rahvusooper Estonia
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1994 – Eesti Teatriliidu muusikaauhind
- 2002 – Eesti Teatriliidu muusikaauhind
- 2004 – Eesti Teatriliidu muusikaauhind
- 2008 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia (koos Erkki-Sven Tüüri, Dmitri Bertmani, Arvo Volmeri ja Ene-Liis Semperiga, ooper "Wallenberg")
- 2014 – Valgetähe III klassi teenetemärk[6]
Poliitiline tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]- Novembrist 1994 kuni 1996. aastani oli ta Eesti Sinise Erakonna esimees.[7]
- Veebruarist 2011 kuni jaanuarini 2015 oli ta IRLi liige.
- 1992. aastast Eesti Lavastajate Liidu[8] liige
- Kandideeris 2015. aasta Riigikogu valimistel Eesti Vabaerakonna nimekirjas ja sai 2432 häält, kuid valituks ei osutunud.[9][10]
- 9. augustist 2015 Vabaerakonna aseesimees.[11]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Neeme Kuninga ema on Valli Kuningas. Abikaasa Tiina Kuningas on pikka aega töötanud muusikaajakirjanikuna Eesti Rahvusringhäälingu Klassikaraadios. Neil on muusikaga tegelevad lapsed Marten Kuningas, Lisanna Kuningas ja Tanel Kuningas.[12]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. oktoober 2013. Vaadatud 20. veebruaril 2011.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://www.vvk.ee/index.php?id=12655&pid=6755&cid=16593
- ↑ Neeme Kuninga ja Estonia teed läksid 36 aasta järel lahku
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Neeme Kuninga CV ettevõtte WL Estonia OÜ kodulehel. Vaadatud 21.10.2023.
- ↑ "zavodbbdo". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. jaanuar 2017. Vaadatud 1. jaanuaril 2017.
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ "Libertas Eesti Erakond". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. detsember 2010. Vaadatud 20. veebruaril 2011.
- ↑ "Eesti Lavastajate Liit". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. jaanuar 2015. Vaadatud 21. juunil 2013.
- ↑ http://info.rk2015.vvk.ee/kandidaadid/1/
- ↑ http://rk2015.vvk.ee/detailed-1.html
- ↑ "Vabaerakonna esinduskogu valis esimehe". www.delfi.ee. 9. august 2015. Vaadatud 09.08.2015.
- ↑ Neeme Kuningas: lapsed on ette heitnud, et ma neid muusikaga tegelema ei sundinud ERR Menu, 17.09.2023.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Intervjuu Katrin Viirpalule ETV telesaates "Tähelaev" 11. juulil 2010