Merevesi

Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas"

Soolade sisaldus merevees (paremal) ja meresoolade koostis (vasakul)

Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli. See tähendab, et iga kilogramm merevett sisaldab 35 grammi lahustunud sooli (valdavalt naatriumkloriidi ioone: Na⁺, Cl^-).

Merevee soolsus sõltub mitmest tegurist. Kui näiteks on tegu suletud merega (sisemeri), siis selle soolsus erineb tunduvalt keskmisest. Samuti sõltub merevee soolsus aurumisest (aurumine suureneb poolusest ekvaatori suunas), sademete hulgast (seotud rõhuvöötmetega: rohkem sajab ekvaatori lähedal ja parasvöötmes, vähem sajab troopikas ja polaaraladel) ja jõgede sissevoolust merre (suurte jõgede suudmete juures on merevee soolsus märgatavalt väiksem – estuaaripiirkonnad). Ka merejää sulamise tõttu väheneb merevee soolsus.

Kõige suurem merevee soolsus on Punases meres (42 promilli), kõige väiksem Läänemere Soome lahes (1–2 promilli lahe idaosas).

Pinnal oleva merevee keskmine tihedus on 1,025 g/ml, seega on merevee tihedus suurem kui magevee oma, mille maksimaalne tihedus on 1,000 g/ml 4 °C juures, see vahe tuleneb eeskätt merevee soolade massist. Merevee jäätumispunkt on seda madalam, mida suurem on vaadeldav soolsus; 35-promilline vesi jäätub temperatuuril –2 °C.

Merevee pH jääb vahemikku 7,5–8,4. Helikiirus merevees on 1500 m/s ning see sõltub vee temperatuurist ja rõhust.

Merevett kasutatakse muu hulgas raviprotseduurideks (talassoteraapia).

Vaata ka

• soolane vesi
• riimvesi
• magevesi