Meiji periood

Meiji periood või Meiji ajastu (jaapani keeles 明治時代 Meiji jidai) on Jaapani ajaloos eristatav ajastu, mis kestis aastatel 1868–1912. Meiji periood algas keisrivõimu taastamisega (Meiji restauratsioon). Uueks keisriks sai keiser Meiji, millest tuleb ka ajastu nimi.^[1] Meiji ajastut saab iseloomustada kui moderniseerimise ja läänestumise aega. Muutused toimusid peaaegu kõikides riigi asutustes, aga ka tavaliste inimeste elus.^[2]

Ülevaade

Keisri võimu taastav määrus aastal 1868 lõpetas Tokugawa šogunaadi valitsemise. Nüüd sai võimule uus valitsus ja riigipeaks sai keiser. Kõrgematel positsioonidel olid Satsuma ja Chōshu klannid. Keisril oli vaid sümboolne roll. Tokugawa klann püüdis vastu panna ja pärast Toba-Fushimi lahingut põgenes šogun saartele ning Edo kindlus jäi uuele valitsusele. Uus valitsus otsustas avada Jaapani maailmale. Aastaks 1871 tühistas valitsus feodaalsed haldusalad ja asutas prefektuurid. 1879. aastal tühistati klasside süsteem, kaasa arvatud samurai klass. Kaasaegne kabinettide süsteem^[küsitav] asutati 1885. aastal ja uus konstitutsioon kuulutati välja 1889. aastal. Jaapani kahekojalise parlamendi Kokkai esimene istung toimus 1890. aastal. Sündmusi ja muutusi, mis tekkisid pärast keisrivõimu taastamist nimetatakse Meiji restauratsiooniks.^[3]

Tokugawa perioodil kehtivate seaduste ja Meiji Restauratsiooni muutuste võrdlus^[4]
Tokugawa perioodi asutused	Meiji reformid
Üks kolmandik territooriumist on pärilikud haldusalad.	Lordide valitsemine on tühistatud. Otsene keskendatud võimu valitsemine. Uued prefektuurid.
Päriliku samurai staatusega inimestel olid lääned, mida nad said lordidest. Samuti neil oli administratiivsete asutuste ja sõjaväe monopol.	Lääned said riiklikute võlakirjadeks. Kutsealune armee. Bürokraatlikud asutused on avatud värbamisega.
Väljaminekute regulatsioonid, abielu, ümberpaigutuse, ameti vahetamise keelud. Staatuse gruppide eraldamine.	Kõik keelud tühistatud.
Maa müümine või kasvatavate kultuuride vahetamine keelatud.	Kõik keelud tühistatud.
Turg on jaotatud ametlikutele monopolidele ja monopsonidele.	Turu sisesed piirid on eemaldatud.
Kaebused olid ainuke viis edastada mingi grupi huve valitsusele.	Kohalikud assambleed 1870. aastatel. Hiljem konstitutsioon ja Kokkai.
Tavaliste inimeste haridus on võimalik ainult era õpetajatega või väiksetes koolides.	Haridussüsteem, kus põhiharidus on kohustuslik ja on olemas ka kesk- ja kõrgharidus.

Läänestumine

Esimene Jaapani tutvus Läänega juhtus sel ajal, kui võimul oli veel Tokugawa klann. Jaapanlased nägid kui võimsad on industrialiseeritud Lääneriigid ja mida nad Hiina näitel olid võimelised tegema teiste riikidega. Jaapanlased kogesid endale ohtu. Sellepärast otsustas Tokugawa klann alustada Lääne õpinguid, mis hõlmasid ka meditsiini, õigusteadust jne. Jaapani üliõpilased hakkasid käima Läänes õppimas.^[2]

Industrialiseerimine oli suur ähvardus traditsioonilistele riikidele, sest see pani inimesi küsima nende traditsioonide ja valitsuste kohta. See võis olla ka üks Tokugawa klanni languse põhjuseid. Aga samal ajal oli industriaalset arengut vaja vastupanuks industriaalsetele riikidele ja võimude tasakaaluks.^[2]

Sõna "restauratsioon" võttis kasutusele uus valitsus, kuna ta tahtis rõhutada, et toimub mingi mineviku valitsuse taastamine, mis tegelikult ei olnud tõsi. Tavalised inimesed kasutasid sõna go-isshin, mis tähendab ‘suur uuendus’, mis on tõele lähedam.^[3]

Jaapan pidas moderniseerimist võimatuks ilma läänestumiseta. Sõjaväe ja tehnoloogiate moderniseerimise kõrval käis ka igasuguste asutuste läänestumine. Ainus traditsioon, mis jäi muutustest puudutamata, oli traditsiooniline šinto religioon.^[2]

Vaata ka

Bunmei-kaika

Viited

↑ Nussbaum, Louis-Frédéric (2005). "Japan encyclopedia". Google Books. Vaadatud 13.05.2022.
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 Paine, Sarah (2017). "The Meiji Generation. The Japanese Empire". Cambridge University Press. Vaadatud 13.05.2022.
↑ ^3,0 ^3,1 Kitaoka, Shinichi (2018). "The Significance of the Meiji Restoration". Asia-Pacific Review, 25:1, 5-18. Vaadatud 13.05.2022.
↑ Cohen, Mark (2014). "The political process of the revolutionary samurai: a comparative reconsideration of Japan's Meiji Restoration". Theory and Society, 43:2, 139-168. Vaadatud 13.05.2022.

Eelnev Keiō periood	Meiji periood 1868–1912	Järgnev Taishō periood

[1] Nussbaum, Louis-Frédéric (2005). "Japan encyclopedia". Google Books. Vaadatud 13.05.2022.

[:0-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 Paine, Sarah (2017). "The Meiji Generation. The Japanese Empire". Cambridge University Press. Vaadatud 13.05.2022.

[:1-3] 3,0 ^3,1 Kitaoka, Shinichi (2018). "The Significance of the Meiji Restoration". Asia-Pacific Review, 25:1, 5-18. Vaadatud 13.05.2022.

[4] Cohen, Mark (2014). "The political process of the revolutionary samurai: a comparative reconsideration of Japan's Meiji Restoration". Theory and Society, 43:2, 139-168. Vaadatud 13.05.2022.

[1]

[2]

[3]

[4]