Mario Balotelli
Isikuandmed | |||
---|---|---|---|
Täisnimi | Mario Barwuah Balotelli | ||
Sünniaeg | 12. august 1990 | ||
Sünnikoht | Palermo, Itaalia | ||
Pikkus | 189 cm | ||
Positsioon | ründaja | ||
Klubiandmed | |||
Koduklubi | Sion | ||
Särginumber | 45 | ||
Noorteklubid | |||
2001–2006 | Lumezzane | ||
2006–2007 | Internazionale | ||
Klubikarjäär* | |||
Aastad | Klubi | M | (V) |
2005–2006 | Lumezzane | 2 | (0) |
2007–2010 | Milano Inter | 59 | (20) |
2010–2013 | Manchester City | 54 | (20) |
2013–2014 | AC Milan | 43 | (26) |
2014–2016 | Liverpool | 16 | (1) |
2015–2016 | → AC Milan (laenul) | 20 | (1) |
2016–2019 | Nice | 61 | (33) |
2019 | Marseille Olympique | 15 | (8) |
2019–2020 | Brescia | 19 | (5) |
2020–2021 | Monza | 12 | (5) |
2021–2022 | Adana Demirspor | 33 | (18) |
2021– | Sion | 8 | (4) |
Koondisekarjäär | |||
Aastad | Koondis | M | (V) |
2008–2010 | Itaalia U-21 | 18 | (7) |
2010–2018 | Itaalia | 36 | (14) |
* Klubikarjääri all ainult liigamängud ja -väravad, uuendatud seisuga 8. november 2022. |
Mario Barwuah Balotelli (sündinud 12. augustil 1990 Palermos) on Itaalia jalgpallur (ründaja).
Balotelli sündis Ghana immigrantide perekonnas, kelle perekonnanimi oli Barwuah. Pärast Mario sündimist asus pere elama Brescia provintsil Bagnolo Mellasse. Poisil oli probleeme tervisega ja pere elutingimused olid väga halvad, mistõttu vanemad palusid abi sotsiaalhoolekandelt ja seal soovitati leida Mariole kasupere.
1993. aastal sai tema hooldajateks Balotellide perekond. Esialgu sai ta nädalavahetustel oma bioloogiliste vanemate juures olla, aga hiljem oli kogu aeg oma hooldajate juures. Mõlemad kasuvanemad, Silvia ja Francesco Balotelli, olid juudid.
Kui Balotelli sai kuulsaks, palusid pärisvanemad tal enda juurde tagasi tulla. Mario keeldus, süüdistades neid kuulsusejahis ja selles, et vanemad tahavad teda tagasi üksnes tema kuulsuse ja rikkuse pärast.
Oma nahavärvuse tõttu satub ta sageli rassistlike pealtvaatajate solvangute sihtmärgiks. Eriti paistavad sellega silma Torino Juventuse fännid, isegi seda mängudes, kus Balotelli meeskond ei mängigi. Juventust on selle eest kaks korda trahvitud ja lõpuks karistati klubi staadioni osalise sulgemisega. Horvaatia jalgpalliföderatsiooni trahviti 2012. aasta EM-i järel selle eest, et Horvaatia fännid Balotellit solvasid, 80 000 euroga.
21. detsembril 2010 sai Balotelli auhinna Golden Boy, mida antakse parimale Euroopas mängivale alla 21-aastasele jalgpallurile.
Klubikarjäär
[muuda | muuda lähteteksti]Mario Balotelli alustas karjääri klubis AC Lumezzane. 2005. aastal ebaõnnestus tema üleminek FC Barcelonasse ja 2006. aastal sõlmis klubi laenulepingu Milano Internazionalega. Lepingu järgi võis Internazionale jalgpalluri välja osta.
Balotelli debüteeris Serie A-s 16. detsembril 2007 Cagliari Calcio vastu mängus, mille Inter võitis 2:0. Juba järgmises mängus, mis toimus Itaalia karikavõistluste raames, lõi Balotelli kaks väravat Reggina Calcio vastu; mäng lõppes 4:1. Esimese värava Serie A-s lõi Mario 2008. aasta aprillis Atalanta BC vastu.
Augustis 2010 ostis jalgpalluri Inglismaa Premier League'i klubi Manchester City FC, mille peatreener Roberto Mancini oli Balotelliga Internazionales juba töötanud. Mario lõi värava debüütmängus, mis toimus UEFA Euroopa Liiga raames Rumeenia klubi FC Politehnica Timişoara vastu.
23. oktoobril 2011 lõi Balotelli kaks väravat mängus Manchester United FC-ga. Pärast esimese värava löömist näitas jalgpallur oma alussärki kirjaga "Miks alati mina?" ("Why always me?")[1] ja sai kollase kaardi. City võitis mängu 6:1.
Itaalia jalgpallikoondis
[muuda | muuda lähteteksti]Mario Balotelli (2012) | ||
Hõbe | 2012 | jalgpall |
Seaduse järgi võis Balotelli saada Itaalia kodakondsuse alles 18-aastaselt, kuna Balotellid polnud teda lapsendanud. Seetõttu ei tohtinud ta mängida Itaalia U15 ja U17 koondises. 7. augustil 2007 kutsuti Mario Ghana jalgpallikoondisse, aga ta ei võtnud kutset vastu, väites, et tahab esindada Itaaliat, kui piisavalt vanaks saab.
Balotelli debüteeris Itaalia meeskonnas 2009. aasta Euroopa U21 meistrivõistluste eelviimases valikmängus Kreeka vastu 5. septembril 2008 ja lõi kohe debüütmängus 34. minutil värava. Teisel poolajal Kreeka viigistas. 9. septembril osales Balotelli ka viimases valikmängus Horvaatia vastu ja seegi lõppes 1:1. Lisavalikmängudel alistas Itaalia Iisraeli ja Balotelli lõi 11. oktoobril kodumaal väravateta lõppenud mängu järel 15. oktoobril 25 minutiga mängu kaks esimest väravat, misjärel Itaalia võitis 2:1 ja pääses Rootsis toimuvale finaalturniirile. Seal viigistas Itaalia 16. juunil 2009 avamängus Serbiaga 0:0, ja alistas 19. juunil korraldajate koondise 2:1, kusjuures Balotelli lõi 23. minutil avavärava. Kuid veerand tundi hiljem sai Balotelli punase kaardi vea eest Rootsi keskväljamängija Pontus Wernbloomi vastu. Balotelli ei saanud osaleda viimases alagrupimängus, kus Itaalia võitis Valgevene 2:1. Itaalia võitis Rootsi ees alagrupi ja mõlemad pääsesid poolfinaali, kus Itaalia 26. juunil kaotas Saksamaale 0:1. Saksamaa tuligi Euroopa meistriks.
Debüüdi Itaalia jalgpallikoondises tegi Balotelli 10. augustil 2010 sõprusmängus Elevandiluuranniku jalgpallikoondise vastu, mis kaotati 1:0. Ta lõi esimese värava Itaalia koondises 11. novembril 2011 sõprusmängus Poola jalgpallikoondisega.
2012. aasta EM-valikturniiri läbis Itaalia kaotuseta ja võitis valikgrupi Eesti jalgpallikoondise ees. Balotelli ei löönud valikturniiril ainsatki väravat. Siiski arvati ta finaalturniirile minevasse koondisse ja temast sai läbi aegade esimene mustanahaline, kes on esindanud Itaaliat suurvõistlusel jalgpallis.
10. juunil viigistas Itaalia esimeses voorus Hispaania jalgpallikoondisega 1:1, kusjuures Balotelli mängis esimesed 56 minutit, sai 37. minutil kollase kaardi ja vahetati välja 0:0 seisus Antonio Di Natale vastu välja. 14. juunil viigistas Itaalia Horvaatia jalgpallikoondisega, kusjuures Balotelli mängis esimesed 69 minutit ja vahetati 1:0 edus Di Natale vastu välja. 18. juunil Iirimaa jalgpallikoondise vastu alustas Di Natale, Balotelli vahetati tema vastu 74. minutil seisul 1:0 sisse ja lõi viimasel minutil teise värava. Itaalia pääses alagrupist Hispaania järel teisena edasi. 24. juunil mängis Balotelli veerandfinaalis Inglismaa jalgpallikoondise vastu terve kohtumise, mis lõppes väravateta. Järgnenud penaltiseerias realiseeris Balotelli esimese penalti ja Itaalia pääses poolfinaali. 28. juunil mängis Balotelli Saksamaa jalgpallikoondise vastu 70 esimest minutit, lõi 20. ja 36. minutil kaks väravat ja vahetati 2:0 eduseisus Di Natale vastu välja. Itaalia võitis 2:1. 1. juulil peeti finaal Hispaania jalgpallikoondise vastu, milles Balotelli mängis algusest lõpuni, aga Itaalia kaotas 0:4 (kõik 3 vahetust oli tehtud aga peale vahetusi sai Thiago Motta vigastada). Balotelli valiti turniiri sümboolsesse koondisse.
Saavutused
[muuda | muuda lähteteksti]Klubid
[muuda | muuda lähteteksti]- Itaalia meister (3): 2007–08, 2008–09, 2009–10
- Itaalia karikavõistlused jalgpallis (1): 2009–10
- Itaalia superkarikas jalgpallis (1): 2008
- UEFA Meistrite Liiga (1): 2009–10
- Inglismaa meister (1): 2011–12
- FA Cup (1): 2011
Individuaalsed
[muuda | muuda lähteteksti]- Golden Boy auhind (1): 2010
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mario Balotelli |