Moskva lahing
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2021) |
Moskva lahing toimus 1941. aasta sügisel kui Saksa tankigrupid 2, 3 ja 4 jõudsid Moskva alla.
Keskarmeegrupp Mitte oli jõudnud ära võtta Smolenski ning järgmiseks pidid vallutama Moskva. Kõrgemalt tuli aga käsk, et soomusgrupid tuleb saata lõunasse, Kiievi juurde, et läbi murda sovietide kaitsest.
Ründeplaan
[muuda | muuda lähteteksti]Ründeplaan vastas klassikalisele välksõja taktikale, kus soomusgrupid surusid sügavale vastase tagalasse õhuväe, jalaväe ja suurtükiväe toetusel. Plaan oli liikuda kahe grupiga. Üks grupp liigub Moskva põhjaküljele, teine grupp liigub lõunast. Kokku pidid nad saama Noginskis, mis on 33km Moskvast idas.
Sovietide kaitseplaan
[muuda | muuda lähteteksti]Sovietid tekitasid kaks kaitseliini. Esimene liin Rževi, Vjazma ja Brjanski vahel, mis takistas teed Moskvani. Teine liin oli Kalinini ja Kaluga vahel, mida nimetati Možaiski kaitse liiniks. Plaaniks oli hoida kinni Saksa vägesid, et anda aega idas olevatel vägedel rindele jõudmiseks oma vägedele formeerumiseks.
Armeede seis
- Saksa väed olid peale 1941. aasta suve rünnakuid saanud mitmeid kaotusi. Armee kannatas laialdaselt logistilistest probleemidest. Col.Gen Heinz Guderian on öelnud, et enne operatsiooni oli tema väel suur kütuse puudus.
- NSVL oli sõja esimese kuue kuuga kaotanud (võetud vangi, tapetud ja desertöörid) 2,5 miljonit sõdurit, sellest sõltumata tuli armeele vabatahtlike juurde (kelle seas oli palju naisi). Armee grupi Kesk vägede saatmine kagu rindele andis Sovietidele aega ettevalmistamiseks. Samuti oli Stalin kutsunud Leningraadi rindelt ära Georgi Žukovi, et üle võtta Moskva kaitse. Stalin pidas 7. novembril võidupüha paraadi, mis tõstis laialdaselt moraali, samuti võeti kasutusele T-34, mis domineeris sakslaste Panzer IV üle.
Lahingud
Nõukogude Liidu väed küll aeglustasid sakslasi Ržev, Vjazma ja Brjanski liinil, kuid ei suutnud neid peatada. Sakslased tekitasid suuri kaotusi kui Vjazmas ja Brjanskis piirati ümber. Seal võeti vangi või tapeti 340 000 sõdurit. Možaiski liinil suutsid Sovietid lõpuks peatada pealetungi, neile aitas kaasa vene ilmastik - sügis mis tegi teed mudaseks aeglustas sakslaste pealetungi ja kui tuli vene talv ei suutnud sakslaste logistika tagada õigeaegse varustuse juurdeveo. Sakslaste põhjapoolne armeegrupp suutis saavutada läbimurde Kalinini juures ning jõudsid kuni Himkini mis on 8 km Moskvast. Lõunapoolne armeegrupp ei suutnud ära võtta Tulat ning oli Sovietide vasturünnaku poolt tagasi surutud. Üritati veel rünnata keskelt Narofominskit, aga see neil ei õnnestunud. Samal ajal kui lahingud toimusid olid Sovietid toonud endale vägesid juurde ja nüüd alustasid vasturünnakut. Saksa nüüdseks nõrgad väed ei suutnud pakkuda vastupanu ja pidid taganema. Sovietid pidid peatama rünnaku 100 km Moskvast, kuna nende eesrinne oli väljaveninud ja nende logistika ei jõudnud järele.