Müller (Valgjärve)

See artikkel on Tüüringist pärit aadlisuguvõsast; teiste suguvõsade kohta vaata artiklit Müller (suguvõsa).

---

Müller (saksa keeles Müller a. d. H. Weißensee, ′Müller Valgjärve kojast′, eristamaks neid teistest samanimelistest suguvõsadest) oli Tüüringist Arternist pärit aadlisuguvõsa.

Ajalugu

Müllerid olid pärit Tüüringist Arternist. Seal sündinud Karl Friedrich Müller (1790−1853) teenis Baieri sõjaväes, langes aga 1812. aastal Venemaa sõjavangi ja astus seejärel Venemaa teenistusse. Ta tõusis teenistuse kaudu aadliseisusse ja võeti 1847. aasta 27. septembril (vkj) Peterburi kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse. Tema poeg Woldemar von Müller (1842−1902) omandas Võrumaal Valgjärve mõisa ja võeti 1884. aasta 13. juunil (vkj) Liivimaa rüütelkonna matriklisse. Tema oli suguvõsa Liivimaa liini rajaja. Müllerid siirdusid enne II maailmasõda Saksamaale.

Suguvõsa liikmeid

• Karl Friedrich von Müller (1790−1853), tõeline riiginõunik, staabiarst, teede ja avalike hoonete peameedik
• Alexander von Müller (1829−pärast 1912), kindralleitnant, polgu- ja brigaadikomandör, junkrukooli ülem, Kovno maakonna sõjaväeülem

Mülleri suguvõsa mõisavaldused

• Eestimaa:
  • Suure-Lähtru (Groß-Lechtigall) (1918−1919, kuulutati hiljem õigustühiseks), Uuemõisa (Neuenhof) (1907−1911), Vilkla (Wilkilby) (alates 1907, liideti Uuemõisaga)
• Liivimaa eesti distrikt:
  • Pikajärve (Langensee) (1887−1919), Valgjärve (Weißensee) (1872−1919)

Kirjandus

• Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 511.

Välislingid

• Mülleri suguvõsa aadlivapp saidil gerbovnik.ru