Mäluaadress

Mäluaadress ehk aadress (memory address, address) on arv, mis omistatakse igale asukohale arvuti mälus (tänapäeval tavaliselt igale baidile), et määratleda andmete või käsu asukohta.

Tüübid

Mäluaadresse on mitut tüüpi. Eri tüüpi aadressid on eri aadressiruumides.

Arvuti põhimälu koosneb paljudest mälukohtadest. Igaühel on oma füüsiline aadress, st kood, mille abil keskprotsessor (või muu) seade saab seda kasutada. Tavaliselt kasutavad füüsilist mälu masinakoodi operandide või registrite abil baasvahetussüsteem, operatsioonisüsteemid ja mõned spetsiaalsed utiliidid (näiteks mälutesterid). Operandid ja registrid käsivad keskprotsessorit suunata mälukontrollerit täitma mälusiini või süsteemisiini või eraldi juhtsiini, aadressisiini ja andmesiinide abil arvutiprogrammi käske. Mälukontrollerite siin koosneb mitmest rööpsest liinist. Igaühele neist vastab üks bitt. Siini laius ning seega kasutatavate mäluühikute arv ja bittide arv igas ühikus on eri arvutitel erinevad.

Arvutiprogramm täidab mäluaadresside abil masinakoodi ning salvestab ja loeb andmeid. Enamik rakendusprogramme ei tea füüsilisi aadresse, vaid kasutab arvuti mäluhaldusploki ja operatsioonisüsteemi mälujaotuse abil loogilisi aadresse, sealhulgas virtuaalaadresse.

Aadressiteisenduse ühikud

Enamik tänapäeva arvuteid kasutab baidiadresseerimist: iga aadress identifitseerib ühe baidi mälus. Andmed, mis ühte baiti ei mahu, võivad asuda mitme baidina mitme järjestikuse aadressi all.

Vaata ka

Välislingid