Laste Eurovisiooni lauluvõistlus
 | See artikkel vajab ajakohastamist. (Detsember 2019) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2023) |
Laste Eurovisiooni lauluvõistlus (inglise keeles Junior Eurovision Song Contest, prantsuse keeles Concours Eurovision de la Chanson Junior) on rahvusvaheline lauluvõistlus, mida korraldab Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU) alates 2003. aastast. Lauluvõistlus korraldatakse igal aastal erinevas Euroopa linnas.
Iga osalev ringhääling saadab võistlusele laulu, mille pikkus on 2 minutit ja 30 sekundit kuni 2 minutit ja 45 sekundit. Iga laul esindab riiki, mille ringhääling lauluvõistlusel osaleb. Osalevate riikide televaatajad on palutud telehääletuse kaudu hääletama oma lemmiku poolt. Kuid kasutusel on ka tagavaražürii, kui ringhäälingul pole võimalik näidata lauluvõistlust otseülekandena või kui telehääletus ebaõnnestub. Kümme laulu, mis saavad kõige rohkem hääli ühelt riigilt, saavad vastavalt punkte 1–8, 10 ja 12 punkti. Kogu võistluse võitja on see, kes kogub kõikide riikide peale kõige rohkem punkte.
Lauluvõistlusest võivad osa võtta kõik ringhäälingud, mis on EBU liikmed. Lauluvõistlus sarnaneb väga Eurovisiooni lauluvõistlusega, mille järgi on ka laste Eurovisiooni lauluvõistlus nime saanud. Algul oli lauluvõistlus mõeldud lastele vanuses 8–15. 2007. aastal kitsendati lubatud vanusevahet ning siis oli lubatud osaleda kõigil lastel vanuses 10–15, kuid 2016. aastast alates on lubatatud kõigil lastel, kes on vanuses 9–14.
Lisaks osalevatele riikidele on lauluvõistlust üle kantud ka mujal maailmas, sealhulgas Austraalias, Eestis, Soomes, Saksamaal ja Iisraelis. 2006. aastast kantakse lauluvõistlust üle ka internetis laste Eurovisiooni lauluvõistluse kodulehel. Edastusel kasutatakse Octoshape P2P tehnoloogiat.
Lauluvõistluse ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Lauluvõistluse idee pärineb 2000. aastast, kui Danmarks Radio korraldas kahel aastal lauluvõistluse Taani lastele. Seda ideed laiendati ning korraldati Skandinaavia lauluvõistlus. 2002. aastal korraldas Taani laste lauluvõistluse MGP Nordic, kus võistlesid Taani, Norra ja Rootsi lapsed. EBU tuli sealt ideele korraldada lauluvõistlus, kus Euroopa lapsed saaksid omavahel võistelda. Taanil paluti korraldada esimene lauluvõistlus, sest neil oli kogemusi nii oma võistluste kui ka MGP Nordic korraldamisega.
Teise lauluvõistluse korraldamisel tekkisid probleemid toimumiskohaga. Esialgu pidi võistlust korraldama Briti ringhääling ITV, kuid hiljem ITV teatas, et finantsprobleemide tõttu kontserti siiski Suurbritannias siiski ei toimu. On arvatud, et üheks otsuse põhjuseks võis olla ka vaadatavuse reiting, mis oli väiksem, kui ITV oli oodanud. Selle järel tegi EBU pakkumise korraldada lauluvõistlus Horvaatia ringhäälingule HRT, kes oli esimese võistluse võitnud. Lauluvõistlus pidi toimuma Zagrebis, kuid HRT teatas, et "unustas" broneerida saaliga hoone, kus lauluvõistlus võiks aset leida. Viis kuud enne lauluvõistlust pakkus Norra ringhääling NRK välja võimaluse korraldada lauluvõistlus Lillehammeris.
Alates 2004. aastast peavad kõik ringhäälingud, kes on huvitatud võistluse korraldamisest, esitama EBU-le oma kandidatuuri. Belgia oli esimene riik, kes nii taotles 2005. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistluse korraldamise õigust ja ka sai selle.
Kõik võistlused on üle kantud 16:9 laiekraanformaadis ja HD-kvaliteedis heliga. Kõikidel võistlustel on ka välja antud ametlik CD.
Lauluvõistluse võitja valitakse telehääletuse kaudu. Aastatel 2003–2005 oli televaatajatele antud pärast laulude kõlamist 10 minutit, et helistada ja hääletada oma lemmiku poolt. Alates 2006. aastast on hääletusliinid avatud kogu programmi vältel ning hääletusest saadud tulu on alates 2007. aastast annetatud UNICEFile (v.a 2009)
Enne 2007. aastat sai osalev ringhääling trahvi, kui ei näidanud võistlust otseülekandena. Nüüd ei ole ringhäälingud sunnitud näitama kontserti otseülekandena, vaid võivad näidata võistlust mõnetise hilinemisega, et aeg oleks lastele vaatamiseks sobivam.
Üheks 2008. aasta dokumentaalfilmi "Like Teen Spirit: A Popumentary" teemaks oli 2007. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus. Filmis näidati osalejate teed alates riiklikust eelvoorust kuni võistluseni välja. Filmi näidati Rahvusvahelisel Toronto Filmifestivalil ja Küprosel Limassolis, kui toimus 2008. aasta laste Eurovisiooni lauluvõistlus.
Formaat
[muuda | muuda lähteteksti]
Lauluvõistluse formaat ei ole aastatega eriti muutunud. Formaat koosneb muusikalistest etteastetest, mida esitavad lapsed, kelle on võistlusele saatnud osalevad ringhäälingud. EBU sõnul on lauluvõistluse mõte "julgustada noori popmuusikatalente innustava lauluvõistlusega".
Teleülekannet näidatakse alati laupäeva õhtul novembri lõpus või detsembri alguses kell 21.15 (Ida-Euroopa aeg) ja see kestab umbes 2 tundi ja 15 minutit, lõppedes kell 23.30 (Ida-Euroopa aeg).
Lauluvõistlus algab avatseremooniaga, kus tervitatakse osalejaid. Sellele järgnevad esinemised ja siis esinemiste kordamine, et aidata televaatajatel otsustada, kelle poolt hääletada. Tavaliselt esineb pärast hääletust külalisesineja. Sellele järgneb punktide edastamine, punkte annavad lapsed vanuses 10–15. Etendus lõppeb võitja väljakuulutamise ja võidulaulu kordamisega.
Õhtujuhtideks on tavaliselt üks mees ja teine naine (v.a 2006. aasta võistlus). Õhtujuhid ilmuvad etenduse jooksul korduvalt lavale ning green room 'i. Õhtujuhtide ülesandeks on ka pärast iga punktiandmist punkte korrata, et kinnitada, mitu punkti millisele riigile antakse. 2004.–2006. aastani rääkisid õhtujuhid nii inglise kui ka prantsuse keeles, sest osalejate hulgas oli prantsuskeelseid ringhäälinguid. 2003. aastal oli ja alates 2006. aastast on kasutusel ainult inglise keel, sest kõik prantsuskeelsed ringhäälingud on võistlusest eemaldunud. (Belgia osaleb võistlusel ainult hollandikeelse ringhäälinguga VRT).
Olenemata sellest, et Laste Eurovisiooni lauluvõistluse formaat on koostatud Eurovisiooni lauluvõistluse põhjal, on lauluvõistlustel mitmeid erinevusi. Kui Eurovisiooni lauluvõistlusel peavad kõik vokaalid olema lauldud etendusel otse, siis Laste Eurovisiooni lauluvõistlusel võivad taustavokaalid olla lauldud taustamuusikalindile. Iga riik peab korraldama televisioonis näidatava rahvusliku eelvooru. Alates 2005. aastast antakse kõikidele osalejatele "stardikapitalina" lihtsalt osavõtu eest 12 punkti, et keegi ei peaks kurvastama punktideta jäämise pärast.
Võitjad saavad auhinna. Erinevalt Eurovisiooni lauluvõistlusest ei saa võitjariik võiduga kaasa õigust korraldada järgmise aasta lauluvõistlust.
Nõuded laulule
[muuda | muuda lähteteksti]Osalev laul peab olema kirjutatud ja lauldud riigi ametlikus keeles. Esinejad peavad olema selle riigi kodanikud, mida nad esindavad, või peavad olema elanud seal vähemalt kaks ja pool aastat. Laul, mis võistlusel osaleb, ei tohi olla varem kaubanduslikult välja antud. Varem kehtis ka reegel, et osalevad lapsed ei tohi üldse olla varem avaldanud muusikat kaubanduslikult, kuid see kaotati 2007. aastal, et lubada ka tuntumatel lastel ja bändidel võistlusel osaleda. Alates 2008. aastast on täiskasvanutel lubatud osaleda laulukirjutamisel. Varem pidid olema kõik laulukirjutajad vanuses 8–15.
Osalejad
[muuda | muuda lähteteksti]Võistlusel osalejad muutuvad igal aastal. Ainult üks riik, Holland, on osalenud kõikidel võistlustel. Viimastel aastatel osaleb võistlusel järjest vähem Lääne-Euroopa riike, kuid järjest rohkem Ida-Euroopa riike. Esialgsed Skandinaavia ringhäälingud lahkusid võistlusest 2006. aastal ning hakkasid taas organiseerima MGP Nordicut, mida ei korraldatud alates laste Eurovisiooni lauluvõistluse algusest.
2022. aasta laste Eurovisiooni lauluvõistluse järgse seisuga on võistluses osalenud kokku 40 riiki vähemalt ühe korra.
Riikide liitumine
[muuda | muuda lähteteksti]| Aasta | Liituvad riigid |
|---|---|
| 2003 |  Valgevene,  Belgia,  Horvaatia,  Küpros,  Taani,  Kreeka,  Läti,  Põhja-Makedoonia,  Malta,  Holland,  Norra,  Poola,  Rumeenia,  Hispaania,  Rootsi,  Suurbritannia
|
| 2004 |  Prantsusmaa,  Šveits
|
| 2005 |  Venemaa,  Serbia ja Montenegro
|
| 2006 |  Portugal,  Serbia,  Ukraina
|
| 2007 |  Armeenia,  Bulgaaria,  Gruusia,  Leedu
|
| 2010 |  Moldova
|
| 2012 |  Albaania,  Aserbaidžaan,  Iisrael
|
| 2013 |  San Marino
|
| 2014 |  Itaalia,  Montenegro,  Sloveenia
|
| 2015 |  Austraalia,  Iirimaa
|
| 2018 |  Kasahstan,  Wales
|
| 2020 |  Saksamaa
|
| 2023 |  Eesti
|
Riikide eemaldumine
[muuda | muuda lähteteksti]| Aasta | Eemalduvad riigid |
|---|---|
| 2005 | Prantsusmaa , Šveits, Küpros, Poola
|
| 2006 | Norra, Suurbritannia, Läti, Taani, Serbia ja Montenegro
|
| 2007 | Horvaatia, Hispaania
|
| 2008 | Rootsi, Portugal
|
| 2009 | Kreeka, Bulgaaria, Leedu
|
| 2010 | Rumeenia, Küpros
|
| 2011 | Malta, Serbia
|
| 2012 | Bulgaaria, Leedu, Läti, Põhja-Makedoonia
|
| 2013 | Albaania, Belgia, Iisrael
|
| 2014 | Aserbaidžaan, Moldova, Põhja-Makedoonia
|
| 2015 | Horvaatia, Küpros, Rootsi
|
| 2016 | Montenegro, San Marino, Sloveenia
|
| 2017 | Bulgaaria, Iisrael
|
| 2018 | Küpros
|
| 2019 | Aserbaidžaan, Iisrael
|
| 2020 | Albaania, Armeenia, Austraalia, Iirimaa, Itaalia, Põhja-Makedoonia, Portugal, Wales
|
| 2021 | Valgevene
|
| 2022 | Aserbaidžaan, Bulgaaria, Saksamaa, Venemaa
|
| 2023 | Kasahstan, Serbia
|
Riigid laste Eurovisiooni lauluvõistlusel
[muuda | muuda lähteteksti]
Võistlused
[muuda | muuda lähteteksti]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- 2019. aasta laste Eurovisiooni lauluvõistlus
- Eurovisiooni noorte muusikute konkurss (inglise Eurovision Young Musicians)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Laste Eurovisiooni lauluvõistlus |