Jääaeg
|
See artikkel on üldmõistest; viimase jäätumise kohta vaata artiklit Weichseli jäätumine |
Jääaeg on võrdlemisi lai mõiste, tähendades nüüdsest märksa jahedamat kliimat, millega kaasnes liustike ulatuslik pealetung.
Jääaja mõiste tähenduses ei ole selgust. Osa teadlasi peab isegi jääserva väikest kõikumist (ostsillatsiooni) eraldi jääajaks. On ka teadlasi, kes eitavad jääaegade esinemist. Eestis on leitud Kvaternaari kolme jäätumise setteid. Jääaegu on olnud kindlasti rohkem, sest uus jääaeg hävitab ehk kannab varem tekkinud setted pea täiesti minema.
Jääaega tuleb eristada palju pikema kestusega külmhooneperioodist. Enamasti arvatakse, et Maa ajaloos on olnud seitse külmhooneperioodi, neist viimane kestab praegugi.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Saale jäätumine, mis lõppes umbes 100 000 aastat tagasi enne meie ajaarvamist. Saale jäätumise jooksul oli kogu Skandinaavia, Briti saared ( välja arvatud üks väike ala Edela-Inglismaal), praegune Põhja-Saksamaa, Poola ja Balti riigid kaetud jääliustikega kuni Ukrainani.
- Weichseli jäätumine ehk viimane ehk lihtsalt jääaeg (kuna jää jõudis Wisła jõeni (saksa keeles Weichsel)), mis lõppes umbes 12 000 aastat tagasi enne meie ajaarvamist, jagunes Põhja-Euroopa kahte eraldi asetseva jääliustiku piirkonda: väike jääala, kuhu kuulusid Šotimaa, Wales, Põhja-Inglismaa ja kogu Iirimaa, ning suurem ala, kus jää kattis maad tänapäeva Läänemere ümbruskonnas. Jää all olid tänapäeva Norra, Rootsi, Soome, Eesti, Läti ja Leedu, Jüüti poolsaare idapoolne osa, Schleswig-Holsteini idaosa, Kirde-Saksamaa, Põhja-Poola ja Ida-Preisimaa.
- Väike jääaeg
- Jäävaheaeg