Harilik uuskuulmiksaba
| Harilik uuskuulmiksaba | |
|---|---|
 Joonistus uuskuulmiksabast raamatus "Schleswig-Holstein meerumschlungen in Wort und Bild von Hippolyt Haas, Hermann Krumm u. Fritz Stoltenberg aus dem Jahr 1896" | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Alamhõimkond |
Vähid Crustacea |
| Klass |
Ülemvähid Malacostraca |
| Selts |
Müsiidilised Mysida |
| Sugukond |
Kuulmiksabalased Mysidae |
| Perekond |
Neomysis |
| Liik |
Harilik uuskuulmiksaba |
| Binaarne nimetus | |
|
Neomysis integer (Leach, 1814) | |
| Sünonüümid | |
| |
Harilik uuskuulmiksaba (Neomysis integer) on müsiidiliste (Mysidacea) seltsi kuuluv sale soojalembene vähike, tavalisim liik Läänemere madalamas, vähem kui 15 meetri sügavuses osas.[1]
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Uuskuulmiksaba kasvab umbes 17 mm pikkuseks. Tema keha on peaaegu läbipaistev ja kohatise pruuni pigmentatsiooniga. Liigil on hästi arenenud karapaks, mis kaitseb suuri varre otsas esileulatuvaid silmi, pead ja rindmikku. Peal on lühike märgatavalt teravdunud tipuga nokis (rostrum). Kaks paari tundlaid on hästi nähtavad ja neil on sisemine ja välimine lisajätke. Teise paari tundlate välimine lisajätke (eksopood) on lameda plaadi kujuline, servistatud harjastega ja oluline määramistunnus. Rindmikujalad on hästi arenenud, samuti lisajätkega, mis sageli on iseloomuliku sulgja välimusega. Tagakehajalad on väiksemad ja sõrmjad, välja arvatud viimane, lisaharuga ja lamendunud paar, mis moodustab sabalehviku ehk uropoodi.[2]
Levik
[muuda | muuda lähteteksti]Loom eelistab riimveelisust soolasemale mereveele ja on Põhjameres ja Briti saarte rannikul laigutise levikuga. Liigi levila ulatub Norra põhjarannikust Atlandi ookeani rannikuni Hispaanias.[2]
Eluviis
[muuda | muuda lähteteksti]Uuskuulmiksaba on kogu Läänemeres massiline liik ja esineb tihedate parvedena. Liik sigib ainult suvel ja annab aastas kaks või harva ka kolm põlvkonda.[1]
Toitumisviisilt on ta kõigesööja või kaldub veidi kiskluse poole, toitudes detriidist, ränivetikatest, niitjatest vetikatest ja väikestest vähilaadsetest[2]. Nagu muud müsiidilised ujuvad uuskuulmiksabad ringi peamiselt põhja lähedal, kuid vahetevahel laskuvad ka põhjale või kinnituvad taimedele ja tõusevad kõrgematesse kihtidesse.[1]
See müsiidiliik moodustab tähtsa osa Läänemere kalade toidus.[1]
Uuskuulmiksaba rändab igapäevaselt vertikaalselt vee kõrgemate ja sügavamate kihtide vahel. Ööseks tõuseb ta pinnavee lähedale ja naaseb hommiku saabudes sügavamatesse vetesse, kus püsib terve päeva. 24-tunnine ümbritseva valguse intensiivsuse muutumise tsükkel on peamine tegur, mis kontrollib müsiidide vertikaalset rännet.[2]
Sügisel lahkuvad uuskuulmiksabad parves ranniku lähedusest, veedavad talve sügavamates vetes ja pöörduvad kevadel tagasi. Rännete ajal moodustavad nad sageli suuri parvi, hariliku uuskuulmiksaba parv võib olla kuni 1 km pikkune ja mõne meetri laiune.[3]