Mine sisu juurde

Han Feizi

Allikas: Vikipeedia

Han Fei (ka Han Fei Zi) ( 韓非; pinyin: Hán Fēi; Wade–Giles: Han Fei) (u 280 (288) – 233 eKr) oli Hiina legistlik ehk seadusekooli filosoof, kes kirjutas traktaadi "Han Feizi".

Erinevalt teistest selleaegsetest kuulsatest filosoofidest kuulus sõdivate riikide ajastul (475–221 eKr) Hani vürstiriigi kuninga perekonnas sündinud Han Fei valitseva aristokraatia hulka. Seetõttu interpreteerisid peale ta tööde kirjutamist neid kohe ta sugulasest Hani kuninga juhendamisel mõned selleaegsed õpetlased.[1] Olles konfutsionistist Xunzi õpilane huvitus ta eelkõige valitsemiskunstist ja uuris põhjalikult varasema legismi klassiku Shang Yangi töid. Astus Qini riigi valitseja, hilisema Hiina esimese keisri Qin Shi Huangdi teenistuses. Ühendanult Hiina rajas Qin Shi Huangdi ta õpetusi järgides militaarse tsentraliseeritud suurriigi, milles reformidega ühtlustati seadused, mõõdud ja kiri ning mille mõned jooned on säilinud tänaseni. Keisri peanõunik Li Si, samuti Xunzi õpilane, süüdistas Han Feid kakskeelsuses, lasi ta võtta vahi alla ja sundis võtma mürki.

Raamat "Han Feizi"

[muuda | muuda lähteteksti]

Oma seaduskeskses ametnikeriiki käsitlevas raamatus "Han Feizi" on ta tuginenud ka "Daodejingile", mida ta interpreteeris kui poliitikale pühendatud teksti ja millele kirjutas ka kommentaari (20 ja 21 peatükk). Han Fei teose võtmemõisteks on "valitsemise tehnika (kunst, oskus)" (shu).


  1. Watson, Burton, Han Fei Tzu: Basic Writings. 1964, lk. 2.
  • Burton Watson (1964). Han Fei Tzu: Basic Writings. New York: Columbia University Press. ISBN 978-0231086097.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]