Kuristik rukkis

Kuristik rukkis" on 16-aastase [[Holden Caulfield]]i minavormis jutustus. Holden on sanatooriumis ja annab mõista, et tal on tuberkuloos (me ei tea, kas see on tõsi; võiks ka arvata, et tegu on vaimuhaiglaga), aga et ta on juba paranemas. Holden meenutab aasta varem toimunud sündmusi vahetult enne jõuluvaheaja algust, kui ta oli välja visatud Pencey erainternaatkoolist, olles läbi kukkunud kõigil eksamitel peale inglise keele.

Jutustus hõlmab kahe päeva sündmusi ja nendega kaasnenud mõtteid ja tundeid, samuti Holdeni kommentaare, mis on aasta hiljem antud teatavalt distantsilt. Peategelane jutustab, et ta on pärit korralikust ja jõukast perest, et tema vanem vend on andekas kirjanik, kes on aga oma ande "maha müünud" ja Hollywoodi tööle läinud; tema noorem vend Allie on mõni aasta tagasi leukeemiasse surnud ning noorem õde Phoebe on oma vanuse kohta väga terane ja asjalik laps.

"Kuristik rukkis"
Originaali pealkiri	"The Catcher in the Rye"
Autor	Jerome David Salinger
Tõlkija	Valda Raud
Päritolumaa	Ameerika Ühendriigid
Keel	inglise
Žanr	romaan
Kirjastaja	Little, Brown and Company (originaal) Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus (eesti keeles)
Ilmumisaeg	1951 (originaal) 1961 (eesti keeles)
Lehekülgi	176

"Kuristik rukkis" on Jerome David Salingeri romaan. Teos ilmus esmalt USAs järjejutuna 1945–1946 ning raamatuna USA-s ja Suurbritannias 1951. Tänapäeval peetakse seda romaani üheks tuntumaks teismelise mässumeelsust ja maailmavalu käsitlevaks kirjandusteoseks.

Inglise keeleruumis on "Kuristik rukkis" olnud üks koolide kirjandustunnis enim käsitletud, kuid samas enim tsenseeritud ja kritiseeritud romaane.

Raamatut on müüdud üle 65 miljoni eksemplari.

Otsetõlkes tähendab originaalpealkiri "The Catcher in the Rye" eesti keeles 'püüdjat rukkis'. Eestikeelne pealkiri jäljendab venekeelse tõlke pealkirja, millega on tahetud esile tõsta elu trööstitust. Tõlkija Valda Raud ei julgenud tolleaegses nõukogude õhustikus kasutada pealkirja "Püüdja rukkis". Hiljem on ta öelnud, et nüüd ta teeks seda.

Sisukokkuvõte

"Kuristik rukkis" on 16-aastase Holden Caulfieldi minavormis jutustus. Holden on sanatooriumis ja annab mõista, et tal on tuberkuloos (me ei tea, kas see on tõsi; võiks ka arvata, et tegu on vaimuhaiglaga), aga et ta on juba paranemas. Holden meenutab aasta varem toimunud sündmusi vahetult enne jõuluvaheaja algust, kui ta oli välja visatud Pencey erainternaatkoolist, olles läbi kukkunud kõigil eksamitel peale inglise keele.

Jutustus hõlmab kahe päeva sündmusi ja nendega kaasnenud mõtteid ja tundeid, samuti Holdeni kommentaare, mis on aasta hiljem antud teatavalt distantsilt. Peategelane jutustab, et ta on pärit korralikust ja jõukast perest, et tema vanem vend on andekas kirjanik, kes on aga oma ande "maha müünud" ja Hollywoodi tööle läinud; tema noorem vend Allie on mõni aasta tagasi leukeemiasse surnud ning noorem õde Phoebe on oma vanuse kohta väga terane ja asjalik laps.

Holden ise on elava fantaasiaga, mis ulatub luiskamiseni, ja kohati oma vanusest küpsem, vahel aga ajavad häirivad pisiasjad teda endast välja ja ta käitub ebamõistlikult. Pencey kooli vihkab Holden seal valitseva sumbunud õhkkonna, snobismi, silmakirjalikkuse ja klassivahede rõhutamise pärast. See on juba neljas kool, kust ta on pidanud kohanematuse tõttu lahkuma.

Viimasel koolipäeval on ta tagasi jõudnud New Yorgist, kus ta pidi olema vehklemisvõistkonna kapten, kuid kaotas varustuse metroosse, nii et tagasiteel kogu võistkond ignoreeris teda. Ta otsustab teha hüvastijätuvisiidi ajalooõpetajale hr Spencerile, kes teeb talle halva õppeedukuse pärast etteheiteid ja tuletab meelde, et elu on mäng, mida tuleb mängida reeglite järgi. Holden aga tunnetab, et ta on ebavõrdses mängus kaotajate poolel. Ühiselamus tekib tal konflikt koolikaaslasega, kes läheb kohtama tüdrukuga, kellega Holden on kunagi sõbrustanud, paludes Holdenil vahepeal enda eest valmis kirjutada kirjeldav kirjand. Holden kirjutab oma surnud venna pesapallikindast, mis oli luuletusi täis kirjutatud. Kohtamiselt naasev poiss pole kirjandiga rahul ja Holden omakorda süüdistab teda lugupidamatus suhtumises tüdrukusse. Nad lähevad kaklema.

Holden on rahutu ja masenduses ning otsustab koolist kohe lahkuda. Ta sõidab rongiga New Yorki, võtab hotellis toa, mõtleb, kellele tuttavatest võiks helistada. Lõpuks läheb ta baari ja tantsib paari provintslannaga, siis läheb ööklubisse muusikat kuulama ja lõpuks naaseb hotelli, kus liftimees sokutab talle prostituudi. Holden on aga liiga närvis ja masenduses ning vahekord prostituudiga jääb ära; tasu pärast tekib tal tüli liftimehega, kes teda lööb ja raha ära võtab.

Järgmisel hommikul helistab Holden oma kallimale Sallyle ja kutsub ta välja teatrisse. Raudteejaamas, kus ta oma kohvreid hoiukappi paneb, tekib tal südamlik vestlus kahe nunnaga, kellele ta korjanduskarbi jaoks raha annetab. Ta ei taha koju minna, püüdes vältimatut konflikti vanematega edasi lükata, kuid ta tahaks kohtuda oma õe Phoebega, kes on mõneti eluterve mõistuse ja tasakaalu sümbol. Holden on ostnud talle kingituseks plaadi. Phoebet ei ole pargis ja Holden läheb Sallyga teatrisse ja sealt uisutama. Holden pihib Sallyle, kui villand tal on koolist, kuid Sally ei mõista teda ja on Holdeni ägedusest hirmutatud. Holden teeb talle ettepaneku koos põgeneda, abielluda ja kuskil maal elama hakata, kuid Sally keeldub, nad tülitsevad ja lähevad lahku, Holden joob ennast purju.

Lõpuks läheb Holden koju, kuid vanemad juhtuvad olema väljas. Holden räägib Phoebega, kes on ta peale pahane, et ta on koolist välja langenud. Holden räägib, et Penceys oli liiga palju teesklust ja alatust. Phoebe süüdistab Holdenit, et too on kõigega rahulolematu, ja küsib, kelleks vend tahaks saada. Holdenil ei tule pähe ühtki mõistlikku vastust, aga kuna tal keerleb peas üks tänaval kuuldud šlaagrikatke ("Kui sa püüad rukkipõllul, keda armastad"), siis ütleb ta, et ta tahaks saada valvuriks, kes püüab rukkipõllul mängivaid lapsi, et nad mänguhoos üle kaljuserva ei kukuks.

Holden lahkub kodust, olles otsustanud paariks päevaks öömaja küsida oma endise õpetaja hr Antolini juures. Endine õpetaja võtab Holdeni sõbralikult vastu ja küsib, mis talle koolis ei meeldinud. Antolini püüab Holdenit veenda, et noore-ea rahulolematusest tuleb välja kasvada, et oma ideede nimel ei tule õilsat surma surra vaid tagasihoidlikult elada, et haridus õpetab inimest oma võimeid tundma ja ilukirjandus näitab, et tema hämmeldus ja tülgastus elu tundma õppides ei ole erandlikud. Öömajale jäänud Holden ärkab aga öösel selle peale, et õpetaja tema pead silitab, ja ta põgeneb kiiruga, kuna peab seda homoseksuaalseks lähenemiskatseks. Alles hiljem tänaval turgatab talle pähe, et inimene võib magava lapse pead silitada ka mitteseksuaalsel ajendil.

Holden on tujust ära ja läheb kooli Phoebet otsima. Koolimajas pahandab teda seinale soditud ropp sõna, mis tema kujutluses puhtaid lapsi määrib, kuid ta mõistab, et ka miljoni aastaga ei jõuaks ta kõiki roppusi seintelt kustutada. See on tema leppimise algus. Phoebe tuleb kohvritega ja teatab, et tahab koos Holdeniga põgeneda. Holden pole sellega nõus ja nad tülitsevad. Phoebe on nõus põgenemisplaanist loobuma, kui Holden ta loomaaeda viib. Pärast loomaaias käiku lähevad nad parki, kus Phoebe sõidab karusselliga ja teda vaadates tunneb Holden äkki oma kibedust lahtuvat.

Lõpetuseks märgib Holden, et nüüd (st aasta hiljem) tunneb ta puudust kõikidest, kellest on jutustanud, ning et sügisel läheb ta arvatavasti uude kooli, aga see ei valmista talle erilist muret.

Sündmuste vahele jäävad Holdeni kõrvalepõikelised mõtisklused muusikast, filmidest, kirjandusest, religioonist, sõprusest, armastusest, sõjast jms – erinevad episoodid ja detailid vallandavad assotsiatsioonide ja mälestuste ridu. Tekst on antud Holdeni jutustusega kujuteldavale kuulajale, kasutab kõnekeelt ja slängi. Kriitikud on öelnud, et Holden ei arene romaani käigus ning see eristab "Kuristikku rukkis" tavalistest nooruki eneseleidmise romaanidest. Teine tõlgendusvõimalus on, et romaani lõpp on siiski optimistlik ning segadus ja võõrandumine oli vaid üks periood tema noorusest.

Pealkiri viitab Holdeni unistusele olla püüdja, kes hoiatab mängivaid lapsi rukkipõllu sisse peitunud kuristiku eest. Arvatakse, et ka nimi Holden (to hold – 'hoidma') on vihje soovile kaitsta mängivaid lapsi suureks kasvamise eest ja "suurte inimeste maailma" inetuse eest.

Kultuuris

Raamat "Kuristik rukkis" oli Mark Chapmanil taskus, kui too mõrvas inglise rokitähe John Lennoni 1980. aastal. Raamatut on seostatud ka teiste mõrvaritega. Ulmefilmis "Conspiracy Theory" väidetakse seetõttu, et inimestele, keda USA valitsus kahtlustab riigivastasuses, sisendatakse kompulsiivne soov osta "Kuristik rukkis", et nad valvekaamerate alla sattudes jälitatavad oleks.

Prantsuse ajaleht Le Monde valis selle sajandi 100 parima raamatu hulka. Samuti oli teos ajakirja Time 100 parima pärast 1923. aastat kirjutatud ingliskeelse romaani nimekirjas.

Kirjandus

• Joachim Scholl. "Romaanid. 20. sajand: sajandi suurimad romaanid". TEA Kirjastus. Tallinn 2005. Lk 162–165

Välislingid

• "Kuristik rukkis" kaob USA koolide õppekavast. err.ee, 10. detsember 2012