Kultuurisemiootika

Kultuurisemiootika on semiootika valdkond, mis vaatleb kultuuri kui semiootiliste süsteemide kogumit. Kultuurisemiootika kujunes välja 1970. aastail, suuresti Tartu-Moskva semiootikakoolkonna ja Juri Lotmani tööde tulemusel. Selle valdkonna tähtsaks alustekstiks on 1973. aastal ilmunud "Kultuurisemiootika teesid"^[1]

Juri Lotmani määratlus

Juri Lotman määratles kultuurisemiootikat järgmiselt.

"Kultuurisemiootika on valdkond, mis uurib erineva ehitusega semiootiliste süsteemide vastastikust toimet, semiootilise ruumi sisemist ebaühtlust, kultuurilise ja semiootilise polüglotismi paratamatust. Selle distsipliini kujunemine muutis oluliselt traditsioonilisi kujutelmi semiootikast. Põhjalikult muutus ka arusaam teksti enda mõistest. Kui teksti varasemates määratlustes rõhutati teksti ühtset märgilist loomust, ta funktsioonide lahutamatut ühtsust mingis kultuurikontekstis või teksti teisi omadusi, siis mõeldi selle all kas eksplitsiitselt või implitsiitselt, et tekst on väljendumine mingis ühes keeles. Esimene mõra sellesse pealtnäha enesestmõistetavasse kujutlusse löödigi teksti mõiste käsitlemisel kultuurisemiootika aspektist. Nimelt avastati, et mingi antud teade, selleks et teda määratleda «tekstina», peab olema vähemalt kahekordselt kodeeritud. Nii näiteks «seadusena» defineeritav teade erineb kriminaalse juhtumi kirjeldusest sellega, et ta kuulub samaaegselt loomulikku ja juriidilisse keelde, moodustades esimeses erinevate tähendustega märkide ahela, teises aga ühtse tähendusega keerulise märgi."^[2]

Kultuurisemiootika õpetamine

Kultuurisemiootikat õpetatakse Eestis semiootika ja kultuuriteooria õppekava raames Tartu Ülikooli semiootika osakonnas. Tartu Ülikoolis on kultuurisemiootika professoriks Peeter Torop.

Vaata ka

Viited

↑ Uspenskij, B. A.; Ivanov, V. V.; Toporov, V. N.; Pjatigorskij, A. M.; Lotman, J. M. 1973. Theses on the semiotic study of cultures (as applied to Slavic texts). In: Eng, Jan van der; Grygar, Mojmir (eds.), Structure of Texts and Semiotics of Culture. The Hague, Paris: Mouton, 1–28.
↑ Lotman, Juri 1990. Kultuurisemiootika: Tekst – kirjandus – kultuur. Tallinn: Olion, lk. 272–273. Esmalt ilmunud 1981.

Kirjandus

Grishakova, Marina; Salupere, Silvi. A School in the Woods: Tartu-Moscow Semiotics. In: Grishakova, M. and S. Salupere, eds. Theoretical Schools and Circles in the Twentieth-Century Humanities: Literary Theory, History, Philosophy. Routledge, 2015.
Salupere, Silvi; Torop, Peeter; Kull, Kalevi (eds.) 2013. Beginnings of the Semiotics of Culture. (Tartu Semiotics Library 13.) Tartu: University of Tartu Press.

Välislingid

[1] Uspenskij, B. A.; Ivanov, V. V.; Toporov, V. N.; Pjatigorskij, A. M.; Lotman, J. M. 1973. Theses on the semiotic study of cultures (as applied to Slavic texts). In: Eng, Jan van der; Grygar, Mojmir (eds.), Structure of Texts and Semiotics of Culture. The Hague, Paris: Mouton, 1–28.

[2] Lotman, Juri 1990. Kultuurisemiootika: Tekst – kirjandus – kultuur. Tallinn: Olion, lk. 272–273. Esmalt ilmunud 1981.

[1]

[2]