Kassmadu

Kassmadu
	; Kassmadu Maltal.
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Roomajad Reptilia;
Alamklass	Soomussisalikud Lepidosauria;
Selts	Soomuselised Squamata;
Alamselts	Maolised Ophidia;
Infraselts	Alethinophidia;
Ülemsugukond	Colubroidea;
Sugukond	Colubridae;
Alamsugukond	Colubrinae;
Perekond	Kassmadu Telescopus;
Liik	Kassmadu;
Binaarne nimetus
	Telescopus fallax; (Fleischmann, 1831)
Sünonüümid
	Coluber vivax Fitzinger, 1826; Tarbophis fallax Fleischmann, 1831; Trigonophis iberus Eichwald, 1831; Tarbophis vivax var. syriaca Boettger, 1880;

See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Kassmadu (perekond)

Kassmadu (Telescopus fallax) on nastiklaste sugukonda Telescopuse perekonda kuuluv mao liik. Kassmao leviala on peamiselt Vahemere-äärsetel aladel ja saartel alates Itaalia kirdeosast Kagu-Bulgaariani, Ees-Aasias ja Kaukaasias.

Madu tegutseb peamiselt hämariku ajal ja on üks kolmest nastiklaste sugukonda kuuluvast maost Euroopas, kellel on tagumised mürgihambad.^[2]

Klassifikatsioon

Kassmaol klassifitseeritakse roomajate andmebaasis järgmised alamliigid:^[3]

Telescopus fallax cyprianus Barbour & Amaral, 1927 – Küprosel
Telescopus fallax fallax (Fleischmann, 1831)
Telescopus fallax iberus (Eichwald, 1831) – Ida-Türgis, Põhja-Iraanis, Lõuna-Venemaal, Armeenias, Lõuna-Gruusias ja Aserbaidžaanis
Telescopus fallax intermedius Gruber, 1974 – Antikýthira saarel.
Telescopus fallax multisquamatus Wettstein, 1952 – Koufonisial
Telescopus fallax pallidus Stepanek, 1944 – Kreeta, Gávdosel, Elasa, Christiana
Telescopus fallax syriacus (Boettger, 1880) – Liibanonis, Süürias, Jordaanias, Kagu-Türgis, Põhja-Iisraelis.

Kirjeldus

Kassmadu kasvab tavaliselt umbes 75 sentimeetri pikkuseks. Pikemad isendid võivad olla ka üle 100 sentimeetri ja erandjuhtudel kuni 130 sentimeetrit pikad. Mao keha on sihvakas, ninamik koonusjas ja tömp, pea lai ja lame. Keha on tavaliselt külgedelt kokku surutud. Mao silmad on väikesed ja vertikaalsete, kassi silma pupilli sarnaste pupillidega. Vähese valguse korral on pupillid ümmargused.^[4]

Kassmaol on suured peakilbised ja siledad seljasoomused. Seljasoomused paiknevad ristipidi ja neid on keskkehal tavaliselt 19, kuid nende hulk võib ka varieerida vahemikus 17–23. Värvuselt on kassmadu selja pealt kas hall, beež või pruunikas, kõhu alt aga kahvatukollane, valkjas või roosakas. Mao kukla taga on tumedad täpid või moodustub lausa kaelus, selga katavad tumedad ristivöödid või laigud, külgi tuhmimad vöödid. Paljudel isenditel on suunurgast silmadeni näha tume triip. Mõne mao kõhualust võivat katta tumedamad täpid või laigud, millest võib moodustuda muster.^[4]

Mustri erksus võib populatsiooniti varieeruda. Näiteks Kreetal ja ümbritsevatel saartel on maod ühtlasema värvusega ja neil on keskkehal tavalise 19 seljasoomuse asemel pigem 21–22 seljasoomust.^[4]

Mao ülalõua tagaosas paiknevad vagudega mürgihambad, mille abil madu saagi surmab. Väikesed sisalikud surevad mürgist 2–3 minuti jooksul. Inimesele mürki väga ohtlikuks ei peeta, seda ka põhjusel, et väikese suuga maol on raske inimest kõvasti salvata.^[4]

Paljunemine

Emane muneb 5–9 piklikku muna, millel pikisuunas on peenikesed vaod. Vastkoorunud maod on 14–20 sentimeetrit pikad.^[4]

Levik ja elukeskkond

Kassmadu leidub Kirde-Itaalia servas, Aadria mere idarannikul, Põhja-Makedoonias, Kagu-Bulgaarias, suuremas osas Kreekas, mitmel Egeuse mere saarel (näiteks Kreetal ja Rhodosel), Maltal, Kaukaasias ja Ees-Aasias.^[4]

Armeenias on levinud alamliik Telescopus fallax iberus, kes elab seal 350–1800 m või isegi kuni 2000 m kõrgusel üle merepinna. Levila hulka arvatakse järgmised haldusüksused: Širak (võimalik), Aragatsotn, Jerevan, Kotajkh, Ararat, Vajotsh Dzori ja Sjunikh.^[5]

Kassmadu eelistab kivist pinnast: elab kaljustes metsatukkades, kivikuhilates, vanadel müüridel ja varemete vahel. Võib elada ka kõdutaimestiku kuhilates või põõsastikuga liivastel aladel, näiteks randades. Vahel leitakse neid asulate lähedalt.^[4] Harva on neid leitud ka poolkõrbetest või mägistest steppidest.^[1] Eelistab elada madalamatel aladel, kuid levila lõunapiiril leidub neid kuni 1300 meetrit üle merepinna.^[4]

Kefalloniá saarel kasutatakse kassmadusid religioossetel tseremooniatel.^[4]

Käitumine

Kassmadu tegutseb enamasti hämariku ajal, kuid võib suvel soojade ilmadega tegutseda ka öösel ja talvel külmemate ilmadega ka päeval. Toitub peamiselt gekodest ja sisaliklastest, kuid ka agaamlastest ja vaskussidest. Harvemini sööb ta pisiimetajaid ja linde; noored maod söövad ka palju putukaid. Täiskasvanult püüab kassmadu maksimaalselt rohesisalikusuurust saaki. Lagedamal alal võib saaki vaikselt ja varjatult jälitada ning vahel tirib saaklooma peiduurkast välja. Madu haarab saagi lõugade vahele ja manustab tagumiste mürgihammastega mürgi. Mürk mõjub tavaliselt 2–3 minutiga. Seni hoiab madu saaki lõugade vahel.^[4]

Häiritud kassmao käitumine võib meenutada rästiku käitumist: madu sisiseb valjusti, lamendab keha ja lööb peaga. Kui ta kätte võtta, võib ta hammustada. Teda ei peeta väga ohtlikuks, sest ehkki tal on tagumised väikesed mürgihambad, on tal suu väikeste mõõtmete tõttu raske inimest korralikult salvata.^[4]

Ohustatus

Mõnel pool tõrjuvad inimesed kassmadusid, kuna ajavad neid rästikuliikidega segi. Mõnes levila osas ohustab madu elupaikade kadu intensiivse põllumajanduse ja linnastumise tõttu. Igal pool on ohuks autoteed.^[1]

Kassmadu on kantud punasesse raamatusse Venemaal ja Armeenias, lisaks on ta kaitse all Iisraelis. Üldiselt loetakse kassmadu siiski soodsas seisundis liigiks, kuna tal on lai levila ja oletatavasti suur populatsioon, mis teadaolevalt kiiresti ei kahane.^[1]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 Aram Agasyan, Aziz Avci, Boris Tuniyev, Jelka Crnobrnja Isailovic, Petros Lymberakis, Claes Andrén, Dan Cogalniceanu, John Wilkinson, Natalia Ananjeva, Nazan Üzüm, Nikolai Orlov, Richard Podloucky, Sako Tuniyev, Uğur Kaya, Wolfgang Böhme, Rastko Ajtic, Varol Tok, Ismail H. Ugurtas, Murat Sevinç, Pierre-André Crochet, Ahmad Mohammed Mousa Disi, Souad Hraoui-Bloquet, Riyad Sadek, Yehudah Werner, Idriz Haxhiu (2009). Telescopus fallax. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2013.2. Kasutatud 28. august 2012.
↑ Arnold 2004, lk 202
↑ Telescopus fallax FLEISCHMANN, 1831 Kasutatud: 28.august 2012
↑ ^4,00 ^4,01 ^4,02 ^4,03 ^4,04 ^4,05 ^4,06 ^4,07 ^4,08 ^4,09 ^4,10 Arnold 2004, lk 225
↑ Tigran L. Tadevosyan (19. juuli 2008). "Telescopus fallax (Fleischmann, 1831) sbsp. iberus (Eichwald), Caucasian cat snake". TADEVOSYAN'S HERPETOLOGICAL RESOURCES (THR) (inglise). Vaadatud 19. detsember 2013.

Kirjandus

Edwin Nicholas Arnold. Euroopa kahepaiksed ja roomajad. Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004, ISBN 998570147X

Välislingid

[iucn-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 Aram Agasyan, Aziz Avci, Boris Tuniyev, Jelka Crnobrnja Isailovic, Petros Lymberakis, Claes Andrén, Dan Cogalniceanu, John Wilkinson, Natalia Ananjeva, Nazan Üzüm, Nikolai Orlov, Richard Podloucky, Sako Tuniyev, Uğur Kaya, Wolfgang Böhme, Rastko Ajtic, Varol Tok, Ismail H. Ugurtas, Murat Sevinç, Pierre-André Crochet, Ahmad Mohammed Mousa Disi, Souad Hraoui-Bloquet, Riyad Sadek, Yehudah Werner, Idriz Haxhiu (2009). Telescopus fallax. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2013.2. Kasutatud 28. august 2012.

[arnold1-2] Arnold 2004, lk 202

[reptiledata-3] Telescopus fallax FLEISCHMANN, 1831 Kasutatud: 28.august 2012

[arnold2-4] 4,00 ^4,01 ^4,02 ^4,03 ^4,04 ^4,05 ^4,06 ^4,07 ^4,08 ^4,09 ^4,10 Arnold 2004, lk 225

[Tadevosyan-5] Tigran L. Tadevosyan (19. juuli 2008). "Telescopus fallax (Fleischmann, 1831) sbsp. iberus (Eichwald), Caucasian cat snake". TADEVOSYAN'S HERPETOLOGICAL RESOURCES (THR) (inglise). Vaadatud 19. detsember 2013.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]