Mine sisu juurde

Elevandiluumust

Allikas: Vikipeedia
Tablettideks vormitud luumust
Edouard Manet. "Kontsert Tuileries' aias" (National Gallery, London, 1862)

Elevandiluumust ehk luumust on tuntuim ja püsivaim must värvipigment, mida valmistatakse õhu juurdepääsuta põletamisel saadud elevandiluu- või muude raskete ja tihedate loomaluude söest[1].

Värvainete indeksis on elevandiluumusta tähised PBk9 (Pigment Black 9) ja 77267[2].

Pigmendi tegemiseks põletatakse elevandiluutöötlusest üle jäänud materjali või muid tihedaid loomaluid söeks õhu juurdevooluta. Luutükid ja -laastud pannakse tiiglisse, ümbritsetakse see hõõguvate sütega ning kaetakse kinni. Luud söestuvad ca 550° C kuumuse toimel. 19. sajandi retsept soovitab jälgida, millal ei tule katte alt enam suitsu, eemaldada siis tiigel ja oodata, kuni see on jahtunud. Tiiglis olev söetaoline mass purustatakse ja pestakse läbi sooja veega[3], enne kasutamist hõõrutakse väga peeneks.

Ajalooliselt on elevandiluumusta tehtud eelistatult elevandiluust ja vähemväärtuslikest loomaluudest tehtud pigmendi kohta käibis sõna luumust. Tänapäeval on nimetused elevandiluumust ja luumust sünonüümsed, sest pigmenti toodetakse valdavalt loomaluudest elevandiluu harulduse tõttu[4]. Tänapäeva pigmenditootjad ja -müüjad nimetavad elevandiluumustaks (ivory black) peenema jahvatusega ja suurema süsinikusisaldusega luumusta. Traditsioon on pärit 19. sajandist, mil müüdi peent luumusta elevandiluumusta nime all ja jämedama jahvatusega luumusta Pariisi musta nime all[5].

Elevandiluumust on värvilt kergelt sinaka varjundiga must, sileda tekstuuriga ja tihkem kui lambitahm. Koosneb 10–20% süsinikust, kuni 84% aluselisest kaltsiumfosfaadist Ca5(OH)(PO4)3 ja 6 % muudest ühenditest, nagu kaltsiumkarbonaadist ja kaltsiumsulfaadist[4]. Kunstis kasutatavatest sütest on see kõige lisanditerikkam[6]. Pigment on valguskindel, sobib kõigi sideainetega, kuid on halva katvusega[3].

Luumusta kasutamine on tuvastatud juba esiaja kunstis, samuti Vana-Egiptuse, Kreeka ja Rooma kunstis. Seda kasutati katkematult Euroopas keskaegses ja renessansskunstis ja hiljem igasugustes tehnikates, nii tempera-, õli- kui ka akvarellvärvides. Elevandiluumusta kasutust võib leida terve rea vanade meistrite teostest, näiteks Rembrandti maalidel on tumedate taustade jaoks piisanud umbratoonidest, kuid portreteeritavate tumedad rõivad sisaldavad alati sügavmusta elevandiluumusta[3].

  1. Kunstileksikon. Tallinn, 2001
  2. http://www.artiscreation.com/black.html#PBk9
  3. 3,0 3,1 3,2 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. november 2019. Vaadatud 18. novembril 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  4. 4,0 4,1 https://colourlex.com/project/ivory-black/
  5. https://www.naturalpigments.com/bone-black-pigment.html
  6. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. november 2019. Vaadatud 18. novembril 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]