Arutelu:Platon

Täpsustav loend??? Vabandust, aga millist filosoofia haru Platon ei ole mõjutanud? Mõne korraliku filosoofia ajaloo alase raamatu lugemine antud juhul abiks.

Mis seos on patristikal ja müstikal filosoofiaga? Priitp 21:26, 7 Oct 2004 (UTC)

Täiesti reaalne. Tänapäeval patristikasse loetavad kirjamehed ei olnud kyll ise suuremalt jaolt otseselt filosoofid, kuid mõjutasid hilisemat filosoofia arengut vägagi tugevalt (ja sugugi mitte ainult keskajal). Samuti on paljud filosoofid (eelkõige just metafyysika ja ontoloogiaga tegelejad, kuid mitte ainult nemad) olnud mystikud, kelle puhul mystika on enamasti tihedalt seotud nende filosoofiliste vaadetega (Aquinatus, Böhme, Pascal, sisuliselt kogu neoplatonistlik koolkond, pytagoorlased jne). Religioonifilosoofia muudab eri valdkondade piirid veelgi hägusamaks. --Oop 03:23, 8 Oct 2004 (UTC)

Ilmselt on siis minu arusaam filosoofiast liiga spetsiifiline... Priitp 07:08, 8 Oct 2004 (UTC)

Loomulikult on patristikal ja müstikal seos filosoofiaga. Aga alljärgnev lõik on siiski eksitav ja Priidu reaktsioon on õigustatud. Seetõttu ma tühistan viimase paranduse. Artikkel peaks niikuinii olema palju pikem ja neist asjust tuleks rääkida pikemalt.

Platoni õpetus tervikuna on avaldanud filosoofia, eelkõige patristika, müstika ja religioonifilosoofia arenemisele väga suurt mõju.

Andres 13:15, 8 Oct 2004 (UTC)

Mingi viit peaks olema ka metropoliit Platonile. --Oop 00:12, 13 Feb 2005 (UTC)

aga mis pealkirja too artikkel peaks kandma kas Paul Kulbusch või Platon (metropoliit) (muide 14. jaanuari juures on veel variant Platon (Kulbusch), mis tuleks imho kindlasti miskile muule kujule viia) - Ahsoous 00:21, 13 Feb 2005 (UTC)

Ma pakun, et Platon (metropoliit), sest 1)selle järgi tuntakse ja otsitakse teda ehk rohkem 2)formaalselt võttes loobus inime ilmalikust nimest vaimuliku kasuks (isegi kui seda praktikas teha ei lastud), seega eelistanuks vast ise seda. Umbes nagu Tuglas on meil Tuglas, mitte Mihkelson. Teistele kujudele loomulikult suunamised. --Oop 00:57, 13 Feb 2005 (UTC)

Õigeusu traditsiooni järgi kirjutatakse uuema aja munkade (sealhulgas piiskoppide) nimed nii: munganimi pluss perekonnanimi sulgudes. Nii et "Platon (Kulbusch)" on korrektne. "Metropoliit Platoni" ja "Paul Kulbuschi" jne alt võib ju suunamise teha, kuid ta ei pruukinud olla ainuke metropoliit Platon. Võib-olla võiks pealkiri olla ka "Märterpiiskop Platon", aga ma pole ka kindel, et ta on ainuke. Igatahes peaks suunamine minema ka selle pühakunime alt. Andres 04:25, 13 Feb 2005 (UTC)

Jah, on veel märterpiiskop Platon (Jovanović). Andres 04:41, 13 Feb 2005 (UTC)

Ja kui te otsite nimekaime, siis on veel kaks märtrit: Ankyra märter Platon (hukati 302 või 306) ja Tournay märter Platon (hukati umbes 300), ning usutunnistaja Platon, kloostriasutaja Bitüünias (bithynias) (suri 814).

On veel Moskva metropoliit Platon (Levšin), arhimandriit Platon (Agrikoljanski), Kiievi ja Galiitsia metropoliit Platon (Gorodetski), Kostroma ja Galitši peapiiskop Platon (Fiveiski), arhimandriit Platon (Kazanski), piiskop Platon (Roždestvenski), Jekaterinoslavi peapiiskop Platon (Ljubarski), arhimandriit Platon (Malinovski), Vladimiri piiskop Platon (Petrunkevitš). See ei ole täielik loetelu. Andres 05:13, 13 Feb 2005 (UTC)

idealismi rajaja ja peamine esindaja vanakreeka filosoofias.

Jätsin selle määratluse praegu välja. See on küll oluline vaatepunktilt, mille järgi materialismi ja idealismi vastasseis puudutab filosoofia põhiküsimust, kuid sõna "idealism" mitmetähenduslikkuse tõttu ei ütle see ilma selgituseta suurt midagi. Andres 07:57, 20 Feb 2005 (UTC)

Mitmetähenduslikkus? Arvestades, et ta pani ideed hierarhilisse struktuuri, on tema idealism ka idealism tavalises klassikalises tähenduses. Ühes tänapäeva kummalises tähenduses ehk iseenda pihta suunatud populismina küll mitte, aga ideaalkuju otsimisena kindlasti.--Tvali 11:30, 24 Apr 2005 (UTC)

Mulle tundub, et suurem osa sellest artiklist on kuskilt maha kirjutatud. Andres 11:37, 24 Apr 2005 (UTC)

Võimalik. Praegune variant on üles pandud põhimõtteliselt ühekorraga, sellal kui endine arenes pikalt.--Tvali 11:59, 24 Apr 2005 (UTC)

Mis paneb kergelt kahtlema Platoni mõttekäigus, on küsimus, miks ta arvab, et juhtimine peab olema mõtisklejate teema? Miks ta eeldab, et inimest juhib mõistus? Üldiselt on minu jaoks nagu loomulikum, et kõik erilaadsed aju tööprotsessid tuleb üheks juhtimiseks ühendada - lõppkokkuvõttes ju ihad ka eluspüsimiseks vajalikud.--Tvali 12:46, 24 Apr 2005 (UTC)

Teiseks on Platonil vaikimisi eelduseks, et surematud asjad on olulisemad, kui surelikud - see on ka väga kaheldav, kas seda igas olukorras nii võtta saab. St. ühiskonna puhul peaks siiski suutma mõlemaga arvestada ja kombineerida. Selles mõttes tundub ebaloomulik see Platoni ideeriik.--Tvali 12:46, 24 Apr 2005 (UTC)

St. kui ihad ja emotsioonid on surelikud maailmas, milles mingis mõttes eksisteerivadki ainult surelikud asjad (surematud ainult avalduvad, nagu Platon ütleb), siis tuleb justkui välja, et surelik maailm koosnebki ihadest ja emotsioonidest ja et need emotsioonid ja ihad surevad. Kui arvestada emotsioonide ja ihade lühikest kestust võrreldes ideedega, on surelikus maailmas ehk tegelikult mõistlik pöörata ihadele ja emotsioonidele palju tähelepanu, sest ideed on niikuinii jäävad ja leiavad niikuinii oma realiseerumishetki ikka ja jälle, mis tähendab, et kuna surelikel asjadel on lühem aeg, mille jooksul neil on üldse võimalik eneseteostuseks, siis muudab see need muutliku aja igal üksikul hetkel sama olulisteks, kui on ideed, ehkki see ei pruugi kehtida igavikus?--Tvali 13:00, 24 Apr 2005 (UTC)

Praegune artikkel on isegi liigendatult väga segane ja ebatäpne jutustus Platoni filosoofia "ainetel". Seda ilmselt "vigade parandusega" korda ei saa. Kas on mingeid ettepanekuid, kuidas ja mis printsiipidest lähtuvalt võiks artiklit püüda uuesti üles ehitada? --Kamma 11. märts 2006, kell 15.07 (UTC)

Andres, palun viita, missugune kehtiva ortograafia ürik nõuab 'ideede õpetuse' kokku kirjutamist? --Kamma 11. märts 2006, kell 19.25 (UTC)

See küsimus käib "Eesti keele käsiraamatus" peatüki O39 alla. Möönan, et otsest vastust sealt ei saa. Arvan, et see juhtum käib selle punkti alla, kus räägitakse kindlakskujunenud ühenditest. Ma ei ole varem kunagi kohanud, et keegi kirjutaks "ideede õpetus", seetõttu loen sõna "ideedeõpetus" kindlakskujunenud ühendiks. Peale selle, minu arvates on kokkukirjutamine selgem, sest muidu jääb mulje, nagu ideed midagi õpetaksid. Veel arvan, et käsiraamatu koostaja unustas mainida juhtumit, kus sõnarõhk ei ole esimesel silbil. Kokkuvõttes pean tunnistama, et "Eesti keele käsiraamatus" ei ole sõnaselget reeglit, mis keelaks lahku kirjutada. Andres 11. märts 2006, kell 19.59 (UTC)

Kuna "ideede õpetus" pole "omaette tähendusega ühend" (nagu lasteaed, häälteenamus, hingedepäev), vaid tegemist on ühe õpetusega ideede kohta (aga neid õpetusi võib olla ja ongi mitu), siis pean mina paslikuks see lahku kirjutada ning seda võimalust tunnistab ka "Eesti keele käsiraamat". --Kamma 11. märts 2006, kell 20.22 (UTC)

Jah, saan aru. Minu meelest ei ole tegemist ühe õpetusega ideede kohta, sest kui sõna "idee" mõistetakse samas tähenduses, siis õpetus neist ongi sama õpetus (et nad on olemas), kui aga mitte, siis ei saa rääkida mitmest õpetusest samade asjade kohta.

Tavaliselt kasutatakse sellistel puhkudel kokkukirjutatud ainsuslikku täiendit, kuid sõna "idee" puhul ainsus millegipärast hästi ei sobi. Seetõttu tundubki loomulikuna kokkukirjutamine. See on lihtsalt selgitus selle kohta, miks ma eelistan kokkukirjutamist. Andres 11. märts 2006, kell 20.40 (UTC)

Minu teada on õige vorm "õiglaseim". Andres 7. aprill 2006, kell 05.45 (UTC)

Mõlemad on õiged. "Õiglasim" kõlab paremini. --Kamma 7. aprill 2006, kell 15.23 (UTC)

Kui mõlemad on õiged, las siis olla. Mina pole vormi "õiglasim" kuulnud ja mul riivab see kõrva. Andres 7. aprill 2006, kell 16.04 (UTC)

Kirjanduse loetelu

Fragmente Platonilt eesti keeles on mujalgi, nt Joadi raamatus on Theaitetosest pikk jupp, Meose filosoofiaõpikus on Phaidrosest üks alternatiivtõlge, ehk on mujalgi, praegu ei meenu. Äkki peaks Asmuse "Pidusöögi" jupi ka toeste osas eraldi ära tooma. Ja lisaks on Euthydemosest jupp Taipla leheküljel. --Kamma 3. juuni 2009, kell 19:15 (UTC)

Eks pane sisse. Andres 3. juuni 2009, kell 21:44 (UTC)

Kas eestikeelsete tõlgete juures otse välislinke ei tohiks kasutada? Sest lisaks "Charmidesele" on nüüd uuesti veebis kättesaadav Sven-Erik Soosaare tõlgitud "Euthyphron" [1], aga kui igal juhtumil peaks viitama välislinkide osale, läheb vist koormavaks. --Morel 21. november 2011, kell 01:41 (EET)[vasta]

Lisan veel, et veebis on kättesaadavad ka Ervin Roosi tõlgitud jupike "Phaidonist" (1933) ja V. Orava tõlgitud jupike "Menonist" (1936). --Morel 21. november 2011, kell 02:12 (EET)[vasta]

Võib küll, pane need ka juurde. Andres 21. november 2011, kell 08:32 (EET)[vasta]