Ale (õlu)
Ale [eil] on õlleliik, mida pruulitakse pinnakääritamisel odralinnastest. Enamik ale'idest sisaldab teatud maitsetaime, tavaliselt humalat, mis annab õllele mõru maitse, tasakaalustades linnase magusust.
Ale on levinud Suurbritannias, Saksamaal, Kanada idaprovintsides, Iirimaal, USA-s ja Belgias.
Seda kääritatakse temperatuuridel 15–24 °C.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Enne humala kasutuselevõttu Inglismaal 15. sajandil kasutati nimetust ale humalavabade kääritatud jookide kohta.
Ale oli tähtis jook keskaegse maailma põhitoidus, kuhu kuulus ka leib. Kuna mõlemad käärituvad, peeti neid üleloomulikeks.
Sõna ale tuleneb vanainglise sõnast ealu, mis tuleneb germaani algkeele sõnast *aluth-, mis omakorda tuleneb indoeuroopa algkeele sõnast *alu-t, sõnatüvi *alu-, mis tähendab "nõidust, võimusesse võtmist, joobumist". Sama päritolu on taani, norra, rootsi, islandi ja vanaskandinaavia öl/øl, vanabulgaaria olu, sloveeni ol, vanapreisi alu, leedu alus, läti alus ning soome olut ja eesti õlu.[1]
Ale'i liike
[muuda | muuda lähteteksti]- bitter ale (kibe ale)
- brown ale (pruun ale)
- kölsch
- mild ale (mahe ale)
- pale ale (hele ale)
- porter
- stout
- iiri ale, ka red ale (punane ale)
- šoti ale
- old ale
- odravein (Barley Wine)
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Online Etymology Dictionary (inglise keeles)