Ajakirjandus
"press" suunab siia. Tehnikaseadme kohta vaata artiklit press (tehnika). Väliseesti ajalehe kohta vaata artiklit Press (ajaleht).
Ajakirjandus ehk press on aktuaalsete sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine. Ajakirjandusväljaande loominguline töötaja on ajakirjanik.
Arvatakse, et Prantsuse revolutsioon toimus tänu ajakirjanduse kaudu vaba teabe levitamisele.
Ajakirjandus Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Pikemalt artiklis Eesti ajakirjandus
Eestikeelse ajakirjanduse alguseks loetakse aastat 1766, mil Põltsamaal hakkas Peter Ernst Wilde väljaandel ilmuma arstiteadusliku sisuga lehekene "Lühhike öppetus, mis sees monned head rohhud teäda antakse...". Järjepideva ajakirjanduse ja lehelugemisharjumuse lõi Johann Voldemar Jannseni 1857. aastal asutatud Perno Postimees, millest mitme nime- ja asukohavahetuse järel kujunes Eesti vanim enam-vähem järjepidevalt ilmunud ajaleht (tänapäevane Postimees).
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- ajakiri
- ajakirjanduslik skandaal
- ajakirjanike loend
- ajakirjanduseetika
- ajakirjandusžanrid
- aeglane ajakirjandus
- ajaleht
- andmeajakirjandus
- avalik-õiguslik juriidiline isik
- fotoajakirjandus
- huumoriajakirjandus
- intervjuu
- kodanikuajakirjandus
- kollane ajakirjandus
- konstruktiivne ajakirjandus
- loodusajakirjandus
- osaluseksperiment
- ringhääling
- teadusajakirjandus
- televisioon
- tsensuur
- uudis
- uuriv ajakirjandus
- valeuudis
- välismaa ajakirjade loend
- välismaa ajalehtede loend
- ajakirjandusvabaduse indeks
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Ajakirjandus |
- Andres Herkel, "Allikakaitset tuleb kaitsta", Virumaa Teataja, 31. märts 2010
- Neeme Raud, "Taani ringhäälingu uudistejuht: ajakirjandus on kaaperdatud" ERR, 21. veebruar 2016
- Tiit Hennoste, "Peavoolumeedia ja prillikivi" Postimees Arvamus, 28. jaanuar 2017