Mine sisu juurde

Aedsalvei

Allikas: Vikipeedia
Aedsalvei

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Iminõgeselaadsed Lamiales
Sugukond Huulõielised Lamiaceae
Perekond Salvei Salvia
Liik Aedsalvei
Binaarne nimetus
Salvia officinalis
L
Sünonüümid
  • Salvia tomentosa Mill.
Aedsalvei

Aedsalvei (Salvia officinalis) on huulõieliste sugukonda salvei perekonda kuuluv mitmeaastane poolpõõsaliik.

Klassifikatsioon

[muuda | muuda lähteteksti]

Aedsalveil tuntakse mitmeid sorte[1]:

  • Salvia officinalis 'Aurea'
  • Salvia officinalis 'Dwarf'
  • Salvia officinalis 'Holt's Mammoth'
  • Salvia officinalis 'Icterina'
  • Salvia officinalis 'Minima'
  • Salvia officinalis 'Purpurea'
  • Salvia officinalis 'Tricolor'

Aias kasvatatakse ka aedsalveile lähedasi salvei perekonna liike:

Maapinnalt harunev vars on alumises osas puitunud, ülalt aga rohtne. Pealt krobelised, nahkjad ja pikliksüstjad lehed on noorelt hallikasviltjad, hiljem hallikasrohelised. Kobarasse koondunud huulõied, mis asetsevad varre tipus, on olenevalt sordist kas sinakaslilla, roosa, valge või helesinise värvusega.

Levila ja kasvatamine

[muuda | muuda lähteteksti]

60 cm kõrgune poolpõõsas aedsalvei pärineb Vahemere maadest. Aedsalveid kultiveeritakse Lõuna-Euroopas – Jugoslaavias, kus Makedoonias ja Dalmaatsias katab salvei terveid mäekülgi.[2] Salveid kasvatatakse ka Kreekas, Itaalias, Türgis, Lõuna-Prantsusmaal, Hiinas ja Ameerika Ühendriikides.[3]

Eestis kasvatatakse salveid kultuurtaimena avamaal.

Aedsalvei saadused

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Salvei lehed

Lisaks dekoratiivsele väljanägemisele on aedsalvei hea mee-, maitse- ja ravimtaim.

Antiikarstid Hippokrates ja Dioskorides pidasid salveid ravijõu poolest imeliseks taimeks, teda on peetud väga heaks naiste viljatusrohuks.

Vanadel roomlastel[küsitav] olnud kõnekäänd: Cur moriatur homo cui Salvia crescit in horto? ('miks peaks inimene surema, kui tema aias kasvab salvei?')[4]

Piibli jutustuses võttis salvei ainukesena taimedest oma puhmaste varju Maarja koos noore Jeesusega, kui nad pagesid Herodese sõdurite eest, ja päästis nad.[5][6]

Vanas-Egiptuses olevat olnud naistel kohustuslik pärast epideemiaid ja sõdu rohke salvei söömine, et taastuks kiiremini rahvaarv.

Keskajal usuti, et tassike salveiteed suurendab sümpaatiat ja armastust inimeste vahel.[7]

Aedsalvei botaaniline nimetus on tuletatud ladinakeelsest sõnast salvere – 'end tervena', 'hästi tundma'[6],'päästma'[8] .

  1. Claudia Myers,"Specialty and Minor Crops Handbook", lk 107, 1998, University of California (vaadatud 13.02.2014) (inglise keeles)
  2. Aedsalvei - imeline ravimtaim, 7. juuni 2011, Aialeht.ee, eebiversioon (vaadatud 13.02.2014)
  3. Sinikka Piippo, Ulla Salo, "Meelte ja tunnete taimed", tõlkija Mari Vihuri, lk 352, 2007, Kirjastus Varrak, ISBN 978 9985 3 1442 5
  4. Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 810, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010.
  5. Ain Raal,"Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 810,Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010.
  6. 6,0 6,1 Aedsalvei - imeline ravimtaim, 7. juuni 2011, Aialeht.ee, veebiversioon (vaadatud 13.02.2014.)
  7. Aedsalvei - imeline ravimtaim, 7. juuni 2011, Aialeht.ee, Veebiversioon (vaadatud 13.02.2014).
  8. Sinikka Piippo, Ulla Salo,"Meelte ja tunnete taimed", tõlkija Mari Vihuri, lk 352, 2007, kirjastus Varrak, ISBN 978 9985 3 1442 5.
  • Aili Paju, "Aed ja mets kui apteek", Maalehe Raamat

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]