Mine sisu juurde

Amatsoonpapagoi

Allikas: Vikipeedia
Amatsoonpapagoi
Tava-amatsoonpapagoi (Amazona amazonica))
Tava-amatsoonpapagoi (Amazona amazonica))
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Papagoilised Psittaciformes
Sugukond Papagoilased Psittacidae
Alamsugukond Psittacinae
Triibus Arini
Perekond Amazona
Lesson, 1830
Liigid

Vaata tekstist

Amatsoonpapagoi – eesti keeles varem amasoonpapagoi; ladinakeelne nimetus Amazona) on Lõuna- ja Kesk-Ameerika troopikapiirkonnas ja Antillidel elavate papagoide perekond, milles on umbes 30 liiki. Täpne liikide arv pole selge, sest paljudel liikidel on mitu alamliiki.

Amatsoonpapagoid kasvavad umbes 40 cm pikkuseks ning neid liigitatakse keskmiste ja suurte papagoide hulka. Valdavalt on nad rohelist värvi, tugeva kehaehituse ja lühikese sabaga. Neil on suur pea. Saba on sirge lõikega ja mõnevõrra pikem kui hallpapagoil, see on võrdne umbes poole või kolmveerandiga tiiva pikkusest. Mõnel liigil on punane tiivaküüdus või saba peal punased laigud. Nokk on tugev, keskmise suurusega ja ümar.

Amatsoonpapagoid on väga valju häälega ja võivad õppida imiteerima inimkõnet.[1][2] Nad loetakse väga intelligentsete lindude hulka.[3] Selles suhtes jäävad nad maha ainult Aafrika hallpapagoidest ja on Ameerika kõige intelligentsemad papagoid.[4] Kõnevõime võib ulatude mitmekümne sõnani. Sel põhjusel on amatsoonpapagoid hinnatud lemmikloomadena. Amatsoonpapagoide illegaalne kaubandus on mõne papagoiliigi viinud väljasuremise äärele.

Amatsoonpapagoid toituvad peamiselt seemnetest, pähklitest ja puuviljadest. Šokolaad, kofeiin, alkohol, avokaado ja õunaseemned on neile mürgised.[5]

Suguküpseks saavad amatsoonpapagoid 3.–5. eluaastal ja emaslinnud on võimelised munema ligikaudu 35. eluaastani. Nad on metsalinnud ja pesitsevad puuõõntes. Nad munevad tavaliselt 3-4 muna. Haudeaeg kestab 26 päeva. Pojad on iseseisvad 86 päeva vanuses.

Vangistuses elavad nad kuni 80-aastaseks, vanim teadaolev amatsoonpapagoi elas 112-aastaseks. [6]