A posteriori

See artikkel annab ülevaate väljendi a posteriori kasutamisviisidest; aposterioorsuse mõiste kohta Kantil ja pärast Kanti vaata artiklit Aposterioorsus

A posteriori on ladinakeelne väljend, mille sõnasõnaline tähendus on 'järgnevast'. Seda väljendit saab kasutada täiendina (sünonüüm: "aposterioorne") ja määrusena (sünonüüm: "aposterioorselt").

Filosoofiline tähendus

Aristotelese filosoofiast lähtuvalt on eristatud tunnetust, mis lähtub põhjustest ja eeldustest ning liigub edasi tagajärgede (toimete) ja järelduste juurde, (tunnetust a priori) ja tunnetust, mis lähtub tagajärjest ja liigub tagasi põhjuse juurde (tunnetust a posteriori). Esimene neist liigub selle juurest, mis on iseenesest ("looduse korras") eelnev (ladina prior), selle juurde, mis on iseenesest järgnev (ladina posterior), teine vastupidises suunas.

Gottfried Wilhelm Leibnizi järgi on tunnetus a priori täielik üksnes siis, kui ta jõuab viimsete ja ülimate põhjusteni, mida ta nimetas igavesteks tõdedeks. Nõnda samastas ta tunnetust a priori spekulatiivse tunnetusega ning tunnetust a posteriori kogemusliku tunnetusega. Christian Wolffi kaudu juurdus selline arusaam saksa koolifilosoofiasse.

Sellest traditsioonist pärinevad ka mõisted a priori ja a posteriori Immanuel Kanti filosoofias, mille mõjul nad on omandanud tänapäevase tähenduse. Kanti järgi on a priori tunnetuses see, mis ei sõltu kogemusest ning on üldine ja paratamatu, a posteriori aga see, mis põhineb kogemusel. Kant uurib, millised piirid on tunnetusel a priori.

Vaata ka

Välislingid