Lumi

See artikkel on sademete tüübist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Lumi (täpsustus).

---

Lumi

Lumekristall mikroskoobi all

Lumi on väikeste jääkristallide kogum.

Lumi moodustub atmosfääris temperatuuril alla 0 °C, kui veeaur sublimeerub otse kondensatsioonituumakesele või juba olemasolevale jääkristallile, moodustades heksagonaalse süngooniaga kristalle. Atmosfääris liikudes kasvavad jääkristallid suuremaks ning langevad lõpuks maapinnale. Kristallid võivad üksteisega seostuda, moodustades niiviisi lumehelbeid.

Lund võib sadada lauslumena, hooglumena, teralumena, aga ka lume ja vihma seguna.

Kliimauuringute järgi keskmine lumikattega päevade arv aja jooksul väheneb (saja aastaga umbes 5 päeva).

Vaata ka

• lumehelves
• lumememm
• lumikate
• lörts
• igilumi
• punane lumi

Välislingid

• "20 huvitavat fakti lumest" Novaator, 17. detsember 2007
• "Kas lund võib süüa?" Novaator, 7. märts 2008
• "Kas eskimotel on lume jaoks 200 sõna?" Imeline Teadus, 29. august 2012