Mine sisu juurde

Inimsusvastane kuritegu

Allikas: Vikipeedia

Inimsusvastane kuritegu (inglise keeles crime against humanity) on ükskõik missugune tsiviilelanikkonna vastu suunatud mõrvamine, hävitamine, orjastamine, küüditamine, deporteerimine, rüüstamine, vabaduse võtmine, piinamine, vägistamine ja muu inimsusvastane tegu, mis on toime pandud relvakonflikti ajal; samuti tagakiusamine poliitilisel, rassilisel või usulisel pinnal sõjakuritegude või rahuvastaste kuritegude toimepanemisel või seoses nende kuritegudega.

Kronoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Inimsusvastased- ja sõjakuriteod Venemaa kodusõjas, Venemaa kodusõda
 Pikemalt artiklis Inimsusvastased- ja sõjakuriteod Hispaanias (1936–1939), [1], (kodusõja algusest 1936. kuni 1952. aastani, kui režiim lõdvenes, kadus 114 000 inimest), [2]
 Pikemalt artiklis Inimsusvastased kuriteod NSV Liidus (1917–1956), Punane terror
 Pikemalt artiklis Inimsusvastased- ja sõjakuriteod Jugoslaavias (1944–)

Serbia ja Ungari elanikkonna vastuolud antud piirkonnas tekkisid pärast Esimese maailmasõja lõppu, kui Ungari kaotas Trianoni rahulepinguga 2/3 territooriumist, s.h ka peamiselt ungarlastega asustatud piirkonnad Lõuna-Ungaris, mis läksid vastloodud Serbia-Horvaatia-Sloveenia Kuningriigile, millest sai 1929. aastal Jugoslaavia Kuningriik. Pärast seda kolis piirkonda hulganisti serblasi ning Teise maailmasõja alguseks olidki Lõuna-Ungari ungarlased muudetud oma kodumaal kohati vähemuseks. Pärast seda, kui Ungari 1941. aasta aprillis kõnealuse piirkonna tagasi vallutas, võeti kohe päevakorda dobrovoljac'ite (добровољац) tagasisaatmine Serbiasse. Sama aasta mai algul palus Ungari valitsus Saksa vägede juhtkonnalt luba asustada Serbiasse tagasi 150 tuhat uusmigranti. Sakslased vastasid eitavalt, kuid viimaks asustati Serbiasse tagasi umbes 13 000 uusmigranti. Jugoslaavia Kommunistliku Partei Vojvodina Komitee andis 1944. aasta 2. oktoobril piirkondlikele komiteedele juhtnöörid: "/-/ Kui Punaarmee astub Vojvodina pinnale, on parteiorganite juhtkonnale järgmine ülesanne: alustada kõige otsustavamal moel viienda kolonni hävitamist, esmajärjekorras okupantide tuntud teenrite hävitamist. /-/ Iga bandiiti tuleb ta kuritegude eest karistada."

  • 23. oktoober, tegevuspaik: Lõuna-Ungari suurim linn – Újvidék. Esimesel nädalal mõrvatakse 1500–2000 uujvideeklast.
  • 26. oktoober, tegevuspaik: Tiszakálmánfalva küla. Serbia partisanid vahistavad ja seejärel tapavad 30 ungarlast.
  • Sama kuu lõpupäevad, tegevuspaik: Szenttamási küla. Seal tapavad serbia partisanid umbes 3000 ungarlast.
  • 3. november, tegevuspaik: Bezdáni vald. Meessoost vallaelanikud kutsutakse jalgpallistaadionile. Kui 1945. aasta 28. märtsil avatakse hukkunud bezdaanlaste ühishaud, selgub, et sinna maetud on randmest okastraadiga viieteistkaupa kinni seotud.
  • Novembrikuu jooksul tapsid partisanid Zombori linnas enam kui 5600 ungarlast.

Ühtekokku mõrvati 1944. aasta oktoobris ja novembris Lõuna-Ungaris eri andmetel 35 000–50 000 ungarlast. Väga sageli kaasnes sellega piinamine[1].

 Pikemalt artiklis Inimsusvastased- ja sõjakuriteod Saksa okupatsiooni ajal NSV Liidus (1941–1944)
 Pikemalt artiklis Lääneliitlaste sõjakuriteod Teise maailmasõja ajal
 Pikemalt artiklis Inimsusvastased- ja sõjakuriteod NSV Liidu okupatsiooni ajal Saksamaal (1944–1949),[3],[4],[5]
 Pikemalt artiklis Inimsusvastased kuriteod Hiinas
 Pikemalt artiklis Inimsusvastased kuriteod Tšiilis (1973–)
 Pikemalt artiklis Inimsusvastased kuriteod Argentinas (1976–1983),[6],[7]
 Pikemalt artiklis Sõjakuriteod Vietnamis
 Pikemalt artiklis Sõjakuriteod Afganistanis (1979–1989)
 Pikemalt artiklis Sõjakuriteod Iraagis,[8]
 Pikemalt artiklis Sõjakuriteod Gaza sektoris (2008),[9]
 Pikemalt artiklis Sõjakuriteod Venemaa-Gruusia sõjas (2008) [10]
 Pikemalt artiklis Sõjakuriteod Kongos[11]

Inimsusvastased kuriteod Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Палли Х. Между двумя боями за Нарву. Эстония в первые годы Северной войны 1701–1704. Таллин, 1966.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]