Philippos V (238 eKr179 eKr) oli Antigoniidide dünastiast Vana-Makedoonia kuningas 221 eKr–179 eKr.

Philippos V
Makedoonia (oranž) aastal 200 eKr

Philippos V-e Makedoonia laevastik püüdis 216 eKr, Rooma kaotuse järel Trasimenuse järve lahingus 217 eKr Hannibali vägedelt, Illüürias edutult vallutada Apollonia linna.

Vahemere maad aastal 218 ekr

215. aastal eKr aastal sõlmis Philippos V Kartaago ja Rooma vahelise Teise Puunia sõja ajal (218–201 eKr) Kartaago väejuhi Hannibaliga Rooma-vastase liidu ning tungis laevastikuga 214 eKr Illüüria rannikule, Philippos V-e väed vallutasid Orici linna ning püüdsid taas vallutada Apollonia linna. Invasioonist sai alguse Esimene Makedoonia sõda (214–205 eKr) Roomaga. Vana-Makedoonia vastases sõjalises liidus osalesid Rooma liitlasena kreeklaste Aitoolia liit, Pergamon, Sparta ja Elis.

Philippos V toetas Ahhaia liitu Aitoolia liidu vastu 207 eKr ja sundis 205 eKr neid sõlmima rahulepingu.

202 eKr sõlmis Philippos V lepingu Seleukiidide Antiochos III jagamaks Egiptuse Ptolemaioste valdusi Egeuse meres. Rhodoslased, toetatuna Pergamoni poolt, kuulutasid Makedooniale sõja (205–200). Makedoonia laevastik purustas lahingus 201 eKr Lada saare juures liitlaste laevastiku ja laastas Pergamoni.

Philippos sai 197 eKr Kynoskephalai lahingus Põhja-Kreekas Tessaalias lüüa Rooma vägedelt Titus Quinctius Flamininuse juhtimisel ja ta kaotas Kreekas ülemvõimu.

Vaata ka

muuda