Märjamaa

alev Raplamaal Märjamaa vallas
 See artikkel räägib alevist; ploomisordi kohta vaata artiklit Märjamaa (ploom)

Märjamaa on alev Rapla maakonnas, Märjamaa valla keskus.

Märjamaa
Pindala: 4,1 km² (2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 2617 (31.12.2021)[2] Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood: 5280[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 55′ N, 24° 26′ E
Märjamaa (Eesti)
Märjamaa
Kaart

Alevi peamiseks vaatamisväärsuseks on Märjamaa kirik koos Esimeses maailmasõjas ning Vabadussõjas hukkunutele püstitatud kirikuvärav-monumendiga. Aleviks nimetati Märjamaa aastal 1945. Aastatel 19501962 oli ta Märjamaa rajooni keskus.

19311968 oli Märjamaal Rapla–Virtsu kitsarööpmelise raudtee jaam.

Märjamaal tegutseb ragbiklubi Märjamaa Vikat.

Ajalugu

muuda

Märjamaa oli ajalooliselt Läänemaa osa, Lääne kreisi Märjamaa kihelkonnas ja hiljem Lääne maakonnas. Eesti NSV, Märjamaa rajoon moodustati aastal 1950 pärast maakondade likvideerimist. Märjamaa rajoon hõlmas Läänemaa idapoolse osa, millele oli liidetud alasid endisest Harjumaast. Aastal 1959 liideti sellega likvideeritud Pärnu-Jaagupi rajooni põhjaosa. Rajoon likvideeriti aastal 1962, mil põhiosa liideti Rapla rajooniga ja Kullamaa piirkond liideti Haapsalu rajooniga.

 
Vaade Märjamaa kiriku tornist aastal 2004 suunaga Tallinna poole

Märjamaa alevi omavalitsuslik staatus kinnitati aastal 1991.[4]

Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2002. aasta määruse nr 228 "Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Märjamaa valla (alevi), Märjamaa valla ja Loodna valla osas" alusel moodustati senise Märjamaa valla (alevi), senise Märjamaa valla ja senise Loodna valla baasil uus omavalitsusüksus Märjamaa vald. Märjamaa kui asula liigiks kehtestati alev. Märjamaa alevi ja Loodna valla sümbolid kuulutati kehtetuks.

Märjamaalt on pärit teatritegelane Hugo Murre, näitleja Arvi Hallik, mineraloog Enn Pärnama, kirjanik Arvo Valton, tehnikateadlased Ülo Rudi ja Kusta Rumma, laskur ja treener Jüri Talu, jurist Mihkel Oviir, korvpallur ja spordiarst Katrin Aasvee, poliitik ja laulja Aivar Riisalu, jurist Priidu Pärna, folklorist Liina Paales, teatrikunstnik Innari Toome ja pärimusmuusik Cätlin Mägi.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda

Välislingid

muuda