1945
aasta
◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1910. aastad |
1920. aastad |
1930. aastad |
1940. aastad
| 1950. aastad
| 1960. aastad
| 1970. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1941 |
1942 |
1943 |
1944 |
1945
| 1946
| 1947
| 1948
| 1949
| ►
| ►►
1945. aasta (MCMXLV) oli 20. sajandi 45. aasta.
Sündmused maailmas
muudaJaanuar
muuda- 17. jaanuar – Punaarmee vallutas Varssavi.
- 20. jaanuar – Franklin D. Roosevelt vannutati neljandat korda Ameerika Ühendriikide presidendiks.
- 23. jaanuar – Saksa merevägi Kriegsmarine alustas Kuramaa kotti jäänud Saksa sõjaväelaste ja tsiviilisikute evakueerimist.
- 30. jaanuar – Nõukogude Liidu allveelaev uputas Saksa hospidallaeva Wilhelm Gustloff. Hukkus 9343 inimest; see on ajaloo suurima ohvrite arvuga laevahukk.
Veebruar
muuda- 4. veebruar – Jalta konverentsil kohtusid Winston Churchill, Franklin Delano Roosevelt ja Jossif Stalin, et panna paika sõjajärgse maailma tulevik.
- 13. veebruar – toimus Dresdeni pommitamine liitlasvägede (USA ja Suurbritannia) lennuväe poolt, mille käigus hukkus 350 kuni 400 tuhat tsiviilelanikku.
- 15. veebruar – Stockholmis asutati Eesti Teaduslik Selts Rootsis.
- 16. veebruar – USA alustas ulatuslikke pommirünnakuid Tokyole.
- 19. veebruar – Ameerika Ühendriikide relvajõud ründasid Iwo Jimat, algatades Iwo Jima lahingu.
Märts
muuda- 10. märts – 300 USA pommitajat ründas Tokyot, hukkus vähemalt 83 000 inimest.
- 23. märts – USA ja Suurbritannia väed ületasid Teises maailmasõjas Reini jõe ja tungisid Saksamaale.
- 26. märts – Iwo Jima lahing lõppes USA vägede võiduga.
Aprill
muuda- 1. aprill – Ameerika Ühendriikide relvajõud ründasid Okinawat, algatades Okinawa lahingu.
- 12. aprill – tegevust alustas Sigtuna Eesti Gümnaasium
- 12. aprill – suri Franklin D. Roosevelt. Pärast seda sai Ameerika Ühendriikide presidendiks Harry S. Truman.
- 16. aprill – algas Berliini lahing.
- 27. aprill – Soome territooriumilt lahkusid viimased Saksa väed, lõpetades Lapi sõja.
- 30. aprill – Adolf Hitler sooritas Berliinis enesetapu.
Mai
muuda- 3. mai – Saksa raketiteadlane Wernher von Braun ja veel 120 Saksa raketiteadlast alistusid Ameerika Ühendriikide vägedele. Hiljem aitasid nad alustada USA kosmoseprogrammi.
- 4. mai – suuradmiral Karl Dönitz käskis Saksa allveelaevadel naasta baasidesse.
- 8. mai – Saksamaa kapituleerus tingimusteta, lõpetades Euroopas Teise maailmasõja.
- 23. mai – riigipresident Karl Dönitz ja Saksa valitsuse liikmed arreteeriti Flensburgis liitlasvägede poolt.
Juuni
muuda- 26. juuni – San Franciscos kirjutas 50 riiki alla ÜRO asutamise hartale.
Juuli
muuda- 16. juuli – USA lõhkas New Mexico osariigis Alamogordos esimese tuumapommi.
- 28. juuli – USA pommitaja B-25 põrkas vastu New Yorgi pilvelõhkuja Empire State Buildingu hoonet, hukkus 13 inimest.
- 30. juuli – Jaapani allveelaev uputas USA sõjalaeva Indianapolis, hukkus 800 inimest.
August
muuda- 6. august – USA lennuvägi heitis tuumapommi Hiroshimale.
- 9. august – USA lennuväe pommitaja Bockscar heitis Nagasaki linnale tuumapommi Fat Man.
- 14. august – Jaapan teatas, et nõustub Potsdami deklaratsiooni tingimustega. USA president kuulutas välja Jaapani alistumise.
- 17. august – kuulutati välja Indoneesia iseseisvus.
September
muuda- 2. september – Jaapani kapituleerumisega lõppes Teine maailmasõda.
- 10. september – Norras mõisteti surmanuhtlus Saksa okupatsiooni ajal valitsust juhtinud Vidkun Quislingile.
Oktoober
muuda- 10. oktoober – Saksamaal saadeti ametlikult laiali Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei.
- 16. oktoober – moodustati ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO).
- 21. oktoober – Prantsusmaal osalesid naised esimest korda valimistel.
November
muuda- 16. november – Londonis allkirjastasid 37 riiki UNESCO põhikirja.
- 20. november – Saksamaal algas Nürnbergi protsess.
Detsember
muuda- 27. detsember – Washingtonis asutati Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).
- 1. jaanuar – Eestis oli 854 000 elanikku, kellest eestlasi oli 831 000 ehk 97,3%[1].
- 17. jaanuar – EELK piiskopi asetäitjaks valiti August Pähn[1].
- 18. jaanuar – Petseri maakond kaotati[1].
- 1. veebruar – taas hakkas ilmuma ajakiri Looming[1].
- 2. märts – Pirita, Merivälja, Iru ja Kose küla[küsitav] liideti Tallinna linnaga[1].
- 6. märts – avati Kuressaare lennujaam.
- 9. märts – Eesti Apostlik Õigeusu Kirik muutus osaks Vene Õigeusu Kirikust[1].
- 4. mai – valdade allüksustena moodustati 637 külanõukogu[1]. Sellest sai alguse Eesti ala uus administratiivne jaotus[1].
- 18. mai – Tallinnas moodustati neli linnarajooni: Kopli, Nõmme, Kesk- ja Mererajoon[1].
- Kevadel hakati linnades ulatuslikult koristama varemeid, mille asemele rajati palju haljasalasid[1].
- 8. juuni – Rootsis oli sel ajal 6554 eestirootslast ja 21 815 eestlast[1].
- 10. juuni – NSV Liidu Riiklik Kaitsekomitee otsustas alustada põlevkivi läbimõtlematut kaevandamist[1].
- 17. juuni – Stockholmis asutati Eesti Organisatsioonide Liit[1].
- 15. august – toimus esimene sõjajärgne küüditamine Eestis, mille käigus viidi Siberisse üle 400 kohaliku sakslase[1].
- 6. detsember – Stockholmis moodustati Välismaine Eesti Kirjanike Liit[1].
- 27. detsember – EK(b)P Keskkomitee ja Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu andis välja otsuse "Abinõudest võitluse tugevdamiseks kodanlik-natsionalistliku põrandaaluse ja tema relvastatud jõudude vastu"[1].
- 29. detsember – Võrus arreteeriti nõukogudevastase tegevuse pärast 48 koolinoort.
- Asutati Eesti NSV Arhitektide Liit.[1]
- Asutati Eesti NSV Teatriühing.[1]
- Pandi alus Lydia Koidula Memoriaalmuuseumile.[1]
- Asutati Vabariiklik Õpetajate Täiendusinstituut.[1]
- Aasta lõpuks ilmus Eestis 23 ajalehte ja 13 ajakirja.[1]
- Abja-Paluoja sai aleviks.
Sündinud
muudaPikemalt artiklis Sündinud 1945
- 10. jaanuar – Rod Stewart, Suurbritannia laulja
- 28. jaanuar – Avo-Rein Tereping, eesti psühholoog
- 29. jaanuar – Tom selleck, ameerika näitleja
- 6. veebruar – Bob Marley, Jamaica reggae-laulja, laulukirjutaja, kitarrist ja rastafari
- 9. veebruar – Mia Farrow, USA näitleja
- 14. veebruar – Hans Adam II, Liechtensteini vürst
- 13. märts – Anatoli Fomenko, vene matemaatik ja ajaloolane
- 21. märts – Henrik Nordbrandt, taani luuletaja
- 24. märts – Roman Ubakivi, eesti jalgpallitreener
- 14. aprill – Ritchie Blackmore, inglise kitarrist
- 30. aprill – Annie Dillard, ameerika kirjanik
- 6. mai – Bob Seger, ameerika muusik
- 14. mai – Yokhanan Vollakh, Iisraeli jalgpallur
- 15. mai – Duarte, Portugali kuningliku perekonna pea
- 2. juuni – Peeter Urbla, eesti filmilavastaja ja -produtsent
- 1. juuli – Debbie Harry, ameerika laulja, laulukirjutaja ja näitleja
- 26. juuli – Helen Mirren, Briti näitleja
- 27. august – Maimu Berg, eesti kirjanik, kriitik ja poliitik
- 11. september – Franz Beckenbauer, saksa jalgpallur ja jalgpallimänedžer
- 12. oktoober – Aurore Clément, Prantsuse filminäitleja
- 19. oktoober – John Lithgow, USA filminäitleja
- 20. oktoober – Kostel Gerndorf, Eesti majandusteadlane
- 5. november – Svetlana Tširkova (Lozovaja), Eesti vehkleja
- 19. november – Frans Sammut, Malta kirjanik
- 20. november – Aldo Kals, eesti ajaloolane
- 21. november – Goldie Hawn, USA näitleja
- 21. november – Reimand Reinhold, Eesti sporditegelane
- 5. detsember – Moshe Katsav, Iisraeli president 2000–2007
- 6. detsember – Viktor Kass, eesti maletreener
- 24. detsember – Lemmy Kilmister, briti muusik (Motörhead)
Surnud
muuda
- 9. jaanuar – Jüri Uluots, peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis
- 14. jaanuar – Vilhelms Purvītis, läti maalikunstnik ja Riia Kunstiakadeemia asutaja
- 16. jaanuar – Kaarel Liidak, Eesti poliitik
- 1. veebruar – Johan Huizinga, hollandi ajaloolane ja filosoof
- 15. veebruar – Bernhard Abrams, Eesti sõjaväelane
- 20. veebruar – Karl Iman, Eesti sõjaväelane
- 14. märts – Karl Säre, Eesti kommunist
- 16. märts – Marius Fabre, prantsuse kabetaja
- 12. aprill – Franklin Delano Roosevelt, USA 32. president
- 18. aprill – Wilhelm, Albaania vürst
- 26. aprill – Pavlo Skoropadski, Ukraina hetman
- 28. aprill – Benito Mussolini, itaalia poliitik
- 30. aprill – Adolf Hitler, Saksa poliitik
- 1. mai – Jaak Reichmann, eesti kohtunik ja poliitik
- 10. mai – Aadu Birk, Eesti ja Saksamaa sõjaväelane
- 31. juuli – Ludwig Müller, saksa usuteadlane
- 26. september – Béla Bartók, ungari helilooja
- 17. november – Friedrich Franz IV, endine Mecklenburg-Schwerini suurhertsog
- 21. detsember – George S. Patton, USA sõjaväelane
- 26. detsember – Duy Tan, endine Annami kuningas
- 28. detsember – Theodore Dreiser, ameerika kirjanik