Laine (vahilaev)

laev

Laine (ka Laene) oli Eesti mereväe (Eesti merejõudude) vahilaev aastatel 1918–1940 ja Eesti esimene sõjalaev. On kandnud veel nimesid Sputnik, Lauterbach ja Gangutets.

Laine 1930. lõpul
Laine 1930. lõpul
Teenistuskäik
Venemaa keisririik
Nimi Sputnik
Ehitaja W:m Crichton & C:o Ohta laevatehas, Peterburi
Kiil pandud 1912
Teenistuses alates 1915
Teenistuse lõpp aprill 1918
Saatus langes sakslaste valdusse
Staatus allveelaevade saatelaev
Teenistuskäik
Saksa Keisririik
Nimi Lauterbach
Teenistuses alates aprill 1918
Teenistuse lõpp november 1918
Saatus anti üle Eesti merejõududele
Teenistuskäik
Eesti
Nimi Laene/Laine
Teenistuses alates 1918
Teenistuse lõpp 1940
Saatus võeti üle okupatsioonivõimu poolt
Staatus vahilaev, allveelaevade saatelaev
Teenistuskäik
Nõukogude Liit
Nimi Laine, Nr 49, Gangutets
Teenistuses alates 1940
Teenistuse lõpp 1954
Saatus lammutatud
Staatus miinitraaler, vahilaev, hüdrograafialaev
Laeva üldandmed
Veeväljasurve 406 t
Pikkus 37,2 m
Laius 8,8 m
Süvis 3,5 m
Sõsarlaevad kokku 2
Peamasinad 1 aurumasin 350 hj
Käiturid 1 sõukruvi
Mastide arv 2
Kiirus 12 sõlme
Sõidukaugus 750 miili
Meeskond 24-29
Relvastus 2x75mm kahur, 2 kuulipildujat

Ajalugu

muuda

Ehitamisest esimese maailmasõja lõpuni

muuda

Laev ehitati aastail 1912–1915 Crichtoni Ohta laevatehases Peterburis koos sõsarlaevaga Konvoir allveelaevade saatelaevaks ja sai nimeks Sputnik.

1917. aasta oktoobris sattus laev bolševike valdusse. 9. aprillil 1918 jäi Soomes Turus pealetungivate Saksa vägede kätte (väidetavalt osales ülevõtmisel tuntud saksa abilaev Möve) ja sai nimeks Lauterbach.

Eesti teenistuses

muuda
 
Laine sild ja mereväelasi

13. novembril 1918 võtsid kaitseliitlased laeva Tallinnas sakslastelt üle ja see sai loodavate Eesti Merejõudude esimeseks sõjalaevaks Laine (nime kirjapilt vähemalt Vabadussõja lõpuni Laene). Komandöriks määrati järgmisel päeval kaugsõidukapten Eduard Loomus. Laeva näol oli tegemist murranguga Eesti merekaitse loomisel: esimest korda oli eestlastel oma relvastatud laev, millega näidata noore riigi lippu merel.

Algul määrati Laine Tallinna sadama komandandi käsutusse, kuid anti peagi Kaitseliidule, et patrullida Tallinna ümbruses merel. 1918. aasta detsembri algul saadeti Laene vahti pidama Tallinna lähistele Soome lahele, kus pidas koos lastiga kinni 4 Nõukogude Venemaa kaubalaeva (hilisemad Baltonia, Kajak, Kodumaa ja Libava), mis suunati hiljem koos sama lastiga juba Eesti Vabariigi huvides edasi. Võttis seejärel alates 23. detsembrist suurtükilaevana ja dessantlaevana osa paljudest Vabadussõja mereoperatsioonidest. 26.–28. juulini 1919 oli Laine juhtlaev Eesti Vabadussõja kõige suuremas meritsi teostatud transpordioperatsioonis, mille käigus toimetati 9. jalaväepolk Pärnust Narva-Jõesuusse.

Rahuajal kasutati Lainet algul lühikest aega piirivalvelaevana, seejärel peamiselt ühenduse pidamiseks merekindlustega ja meremärklaudade vedamiseks. Aastail 1929–1930 laeva kapitaalremonditi ja moderniseeriti. Laine oli lühikest aega ka uute Kalev-klassi allveelaevade esimene baaslaev. 24.–27. septembrini 1938 toimus allveelaevade (ainuke ametlik) visiit välisriiki, Soome Helsingisse, kuhu Laine sõitis kaasa saatelaevana. Sõja korral määrati laeva ülesandeks merekindluste ette veesatavate miinitõkete valvamine. 1938. aastal sattus Laine avariisse ja saadeti talvel dokki, kus vahetati välja suur osa kereplaadistusest. 1939. aasta kevadel renoveeriti Arsenali tehases laeva suurtükid.

Punavõimu teenistuses

muuda

Pärast Eesti okupeerimist arvati Laine augustis 1940 sideülema sidelaevana Balti laevastikku, lisades nimele nr 49 ning kasutati alates 28. juulist 1941 Hanko mereväebaasis miinitraalerina. 28. augustil transportis Laine koos aurikuga Vahur 1260 punaväelast Tallinnast Hankosse. Laev võttis seejärel osa Osmussaare ja Hanko garnisoni evakueerimisest ning evakueerus ühtlasi augustis 1941 Leningradi.

31. oktoobril, olles väga kehva ilmaga teel Suur-Tütarsaarele evakueerimistöödeks, lõppes laeval Lavassaare lähistel kivisüsi. Olukord päästeti saare lähedal karidele jooksnud mahajäetud laevalt ämbritega vajaliku söevaru ümberlaadimisega.

Sai 19. detsembrist 1941 valvelaevaks ja 20. veebruaril 1942 uueks nimeks Gangutets.

Pärast sõja lõppu jätkas 5. novembril 1945 teenistust hüdrograafialaevana. Arvati 3. jaanuaril 1954 teenistusest välja ja lammutati Tallinnas aastail 1955–1956.

Kirjeldus

muuda

Laine meeskond koosnes rahuajal 3 ohvitserist ja 20 allohvitserist ning madrusest. Sõja ajal oli ette nähtud 4 ohvitseri ja 25 allohvitseri ning madrust. Söevaru oli u 30 t, millega oli võimalik 9-sõlmelisel kiirusel sõita u 750 miili. Teise maailmasõja alguseks oli Laine mereasjatundjate arvates suuteline oma väikese kiiruse ja nõrga relvastusega vastu astuma ainult vastase miinitraaleritele.

Vaata ka

muuda

Välislingid

muuda