Tustant (Füsiik)
Erscheinungsbild
(Widjerfeerd faan Tustant)
Tekst üüb Öömrang |
En Tustant as uun a füsiik di skak faan en materiool. Diar wurd normoolerwiis trii tustanter beskrewen:
- Fääststoof - fääst, behäält furem an woluumen
- Wääsk - luupen, behäält at woluumen, oober det furem paaset ham di rüm uun
- Gas - gasfuremt, at gas namt di hialer rüm iin.
-
Fääststoof
-
Wääsk
-
Gas
Feranrangen faan a tustant
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Di tustant faan en materiool koon ham feranre, wan hat hiater of kuuler woort.
- fääst -> luupen , det materiool smolt (weeder/is/snä 'suait')
- luupen -> fääst , det materiool hardet (weeder 'frist')
- luupen -> gasfuremt , det materiool ferdampet
- gasfuremt -> luupen , det materiool kondensiaret, slait deel
- fääst -> gasfuremt , di luupen tustant woort auersprüngen , sublimatsion
- gasfuremt -> fääst , di luupen tustant woort auersprüngen , resublimatsion
Plasma
[Bewerke | Kweltekst bewerke]En hial apartin tustant as at plasma. Bi furchboor huuch tempratuuren liase a elementaardeelken faan en atoom jo faanenööder, jo ionisiare. Wan det tempratuur ufnamt, finj jo weder tuup, jo rekombiniare. Plasma jaft'at uun stäären, uun atoomstruumuunlaagen, an uk uun en laachtböög faan en plasmaskeerer.
Bose-Einstein Kondensaat
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Uk at Bose-Einstein kondensaat (BEK) as en apartin tustant. Bi furchboor liach tempratuuren nem a atoomen disalew kwantenmechaanisk tustant iin, dü könst jo ei muar ütjenööder hual.
Luke uk diar
[Bewerke | Kweltekst bewerke] Commonskategorii: Tustant (Füsiik) – Saamlang faan bilen of filmer