Vastne
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2010) |
Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust. Vastseid esineb näiteks putukatel, kahepaiksetel, ainuõõssetel jt.
Vastne võib elada täiesti teistsuguses keskkonnas kui valmik. Näiteks konna vastsed elavad vees, valmikud kuival. Näiteks Vääneljalaliste valmikud on liikumisvõimetud, kuid vastsed on liikumisvõimelised ja tagavad liigi parema levimise.
Harilikult ei ole vastsed võimelised sigima. Mõne loomaliigi vastsed on aga omandanud suguvõime ja nad ei moondugi valmikuks. Niisugust arenguteed nimetatakse neoteeniaks ehk vastsesigimiseks.
Vastsejärgud
[muuda | muuda lähteteksti]Pikemalt artiklis Vastsejärgud
Erinevate organismirühmade vastsejärkude morfoloogia on väga mitmekesine. Olenevalt organismirühmast saab eristada arvukalt vastsestaadiumeid, millest paljud kannavad spetsiifilisi nimetusi, näiteks liblikavastsed on röövikud, konnavastsed on kullesed, kalavastsed on maimud, paljudel vähkidel on naupliused, rõngussidel ja mõnel limustel trohhofoorid ehk pärgvastsed.