Tartu Tamme Gümnaasium
Tartu Tamme Gümnaasium on Tartus Tammelinnas tegutsev gümnaasium.
2012. aasta veebruaris otsustas Tartu linnavolikogu, et 2015. aastast jagatakse Tamme gümnaasium kaheks: senisesse majja Tamme puiestee 24 jääb põhikool Tartu Tamme Kool, gümnaasiumiosa liigub Tartu Ülikoolilt ostetud hoonesse Nooruse tänav 9.[1] Gümnaasiumis avati viis paralleelklassi, kus õpib kuni 540 õpilast. Uut hoonet jagab kool Tartu täiskasvanute gümnaasiumiga: Tamme gümnaasiumile kuulub majas 5253 ruutmeetrit, täiskasvanute gümnaasiumile 1557 ruutmeetrit. Ehitus algas 2014. aasta kevadel, hoone valmis 2015. aasta septembris.[2] Tamme Gümnaasium on riigigümnaasium.
Koostöös teiste Lõuna-Eesti koolidega osaleb kool igal aastal Viie Kooli Võistlusel.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Kronoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]- 1. oktoober 1919 – asutati kooli eelkäija Tartu Linna 16. Algkool.
- 1. november 1944 – Tartus alustas poistekoolina tegevust 6. Keskkool Näituse 20/22. Tegelik õppetöö algas 9. novembril. Koolis õppis 305 poissi.
- 15. oktoober 1953 – kool nimetati ümber Tartu 5. Keskkooliks.
- 1954 – kool reorganiseeriti segakooliks, 5. keskkooli tuli tütarlapsi 2. ja 3. keskkoolist ning 8. ja 10. koolist.
- 1. september 1964 – kogu koolipere marssis Näituse tänavalt uude koolihoonesse Tamme puiestee 24a.
- 1966. aastast on keskkooliosas looduskallakuga klass ja põhikoolis muusikakallakuga klass. Loodusteaduse süvaõpe on Tamme Gümnaasiumis siiani.
- 16. veebruar 1995 – kool nimetati ümber Tartu Tamme Gümnaasiumiks.
- 1. september 2015 – Tamme gümnaasiumist sai riigigümnaasium.
Tartu Linna 16. Algkool
[muuda | muuda lähteteksti]1. oktoobril 1919 alustas tööd Tartu Tamme Gümnaasiumi eelkäija Tartu Linna 16. Algkool. Kooli juhataja oli Jaan Must.[3]
Tartu 6. Keskkool
[muuda | muuda lähteteksti]Tartu Linna 16. Algkool muudeti Tartu 6. Keskkooliks ning see alustas 1944. aastal tööd Jaak Seeru käe all poistekoolina Näituse tänaval, mis koosnes algkooli puumajast ja Rostovtsevi eraülikooli kivimajast.[4] Ka kooli motoks võeti "Meie ei taha olla, ei ole vaikiv, ununev lehekülg aegade-raamatus" (Anna Haava), mille algataja oli Jaak Seeru, kes seda ühel aktusel tsiteeris, mis paljudele meelde jäi ning mida võib siiani näha kooli lipul.[5] 1947. aastal lõpetas kooli I lend ning sellest ajast pärineb ka kooli lõpumärk, mille kujundas Maurice Liibeon.
Tartu 5. keskkool
[muuda | muuda lähteteksti]1954. aastal nimetati kool ümber Tartu 5. keskkooliks ning muudeti poistekoolist segakooliks. See oli huvitav muudatus nii õpilaste kui ka õpetajate jaoks, samuti kooli iseseisvuse seisukohalt (näiteks segakoori liikmeid polnud enam vaja laenata teistest koolidest). Tartu Tamme Gümnaasiumi segakoor tegutseb 1954/1955. õppeaastast ning 1980. aastate alguses oli see üks tunnustatumaid Eesti koolikoore.[6]
1964. aastal kolis kool Näituse tänavalt Tammelinna, õpilaste arv kasvas 700-lt peaaegu 1700 õpilaseni ning samuti kasvas õpetajate arv. 1963/1964. õppeaastast hakkas koolis tööle esimene süvaõppega eriklass (keemia, 9. klass). Süvaklasside rajamine aitas kaasa kooli taseme tõusule ja nende klasside õpilased olid edukad nii üle-eestilistel kui ka üleliidulistel olümpiaadidel. Üks silmapaistvamaid lende on 1967. aasta lend, mille lõpetajatest mitmed said hiljem tuntud professoriteks. Sel perioodil kujunes Tartu 5. Keskkool üheks Tartu tugevamaks kooliks.[7] 1966/1967. õppeaastal alustasid tööd muusikaklass (alates 1. klassist) ning loodusklass (keskkoolis) ja õpilastel oli võimalik hakata õppima inglise või saksa keelt. 1966. toimus ka esimene sõprusfestival, kus oli külalisi Armeeniast, Lätist, Leedust, Leningradist, Tallinnast, Kohtla-Järvelt. Sarnased festivalid toimusid veel ka näiteks 1977. ja 1980. aastal. 1968. aastal avati keskkoolis autoõpetuse eriala, 1978. aastal avati keskkoolis arvutusoperaatori eriala ja 1979. alustas tööd koreograafiaklass.[8]1984.a alustas tööd sõjalise õpetuse eriklass. 1988–1990 tegutses koolis muinsusklubi, millest võtsid osa nii õpilased kui ka õpetajad. Klubi liikmed korrastasid näiteks Pauluse kalmistul asuvat Vabadussõjas langenute mälestusmärki ning võtsid osa üleriiklikust muinsuskaitsjate koosolekust.[9] 1990. Külastasid kooli delegatsioonid Soomest ja Rootsist ning tööd alustas arvutiklass. 1991. toimus esimene Tartu Tamme Gümnaasiumi kevadkontsert Tartu Ülikooli aulas.[10] 1994. aastal alustas tööd kooli õpilasomavalitsus.
Tartu Tamme Gümnaasium
[muuda | muuda lähteteksti]1995. aastal nimetati kool ümber Tartu Tamme Gümnaasiumiks. 1997. aastal alustas tegevust Eesti kultuurilugu ja kirjandust käsitlev humanitaarklass.[11]
Riigigümnaasiumi periood
[muuda | muuda lähteteksti]Tartu Tamme Gümnaasium säilitas riigigümnaasiumina oma loodus- ja täppisteaduste süvaõppe[12], kuid samas toimusid mitmed muudatused. Senistele õppesuundadele lisandusid infotehnoloogia õppesuund ning humanitaarsuund otsustati ümber kujundada kultuuri õppesuunaks.[13] Õppekorralduses läks kool üle perioodõppele.[13] Loodusteadusliku süvaõppe tugevdamiseks võttis kool 2016. aasta kevadel kasutusele geenilabori. Geenilabori rajamist toetas 60 annetajat ühisrahastusplatvormi Hooandja kaudu ning Haridus- ja Teadusministeerium.[14][15]
Kooli direktorid
[muuda | muuda lähteteksti]- Jaak Seeru 1944–1949
- Kaarel Kotsar 1950–1953
- Erich Luht 1953–1960
- Jüri Vene 1960–1972
- Helve Raik 1972–1989
- Kaupo Järviste 1989–1999
- Toomas Mälksoo 1999–2012
- Vallo Reimaa 2012–2015
- Ain Tõnisson 2015–...
Endisi ja praegusi õpetajaid
[muuda | muuda lähteteksti]- Irene Leisner
- Jaak Simm
- Kersti Aan
- Karmen Adov
- Kai Alakivi
- Külli Saia
- Anu Viigi
- Urmas Tokko (direktori asetäitja 2012)
- Piibe Leiger
- Valentina Urb
- Kaupo Järviste
- Valeri Nikišin
Tuntud vilistlasi
[muuda | muuda lähteteksti]- Andrus Ansip
- Talis Bachmann
- Hele Everaus
- Kristjan Haller
- Helger Hallik
- Kalle Ilves
- Jaak Järv
- Mart Kadastik
- Mati Karelson
- Rein Kilk
- Birute Klaas
- Mait Klaassen
- Krista Kruuv
- Peeter Laurson
- Toivo Maimets
- Markko Märtin
- Iivo Nei
- Tiit Paaver
- Eve Pärnaste
- Helve Raik
- Mart Saarma
- Mikk Sarv
- Neinar Seli
- Mart Siimann
- August Sokk
- Peeter Torop
- Enno Tubli
- Raivo Uibo
- Mart Ustav
- Leo Võhandu
- Roland Matt
- Istoprocent
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Elina Randoja Vilistlased üritavad Tamme gümnaasiumit koos hoida" Postimees, 09.07.2012
- ↑ "Volikogu kinnitas Nooruse 9 ümberehituse Tamme kooli gümnaasiumiks" Postimees, 20.12.2012 (vaadatud
- ↑ "Tartu Tamme Gümnaasium 95 (70)", Tartu: Elmatar, 2014, lk 15
- ↑ "Tartu Tamme Gümnaasium 60", Tartu, 2004, lk 9
- ↑ "Tartu Tamme Gümnaasium 95 (70)", Tartu: Elmatar, 2014, lk 56
- ↑ "Tartu Tamme Gümnaasium 60", Tartu, 2004, lk 72, lk 131
- ↑ "Tartu Tamme Gümnaasium 60", Tartu, 2004, lk 8, lk 72
- ↑ "Tartu Tamme Gümnaasium 60", Tartu, 2004, lk 73, lk 74, lk 75
- ↑ "Tartu Tamme Gümnaasium 95 (70)", Tartu: Elmatar, 2014, lk 32
- ↑ "Tartu Tamme Gümnaasium 60", Tartu, 2004, lk 75
- ↑ "Tartu Tamme Gümnaasium 95 (70)", Tartu: Elmatar, 2014, lk 33
- ↑ Tartu Tamme Gümnaasiumi õppekava, Kehtestatud direktori 30. septembri 2015. a käskkirjaga nr 1-2/9
- ↑ 13,0 13,1 Tartu Tamme Gümnaasium, http://tammegymnaasium.ee/meie-kool-oppekorraldus-oppekava-oppesuunad/
- ↑ Pärismaa, Sirje. Pidulik praktikum Tamme gümnaasiumis. – Õpetajate Leht https://web.archive.org/web/20160816041213/http://opleht.ee/34214-pidulik-praktikum-tamme-gumnaasiumis/
- ↑ Parksepp, Anne (20.05.2016). "Tamme gümnaasiumi õpilased said moodsa geenilabori". ERR. Vaadatud 31.05.2017.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- "Tartu Tamme Gümnaasium 60", OÜ Greif Trükikoda Tartu, 2004
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Tartu Tamme Gümnaasiumi koduleht
- Tartu Tamme Kooli koduleht
- Tartu Tamme Gümnaasium 60.
- Elina Randoja "Vilistlased üritavad Tamme gümnaasiumit koos hoida" Postimees, 09.07.2012
- "Volikogu kinnitas Nooruse 9 ümberehituse Tamme kooli gümnaasiumiks" Postimees, 20.12.2012
- Laura Mallene "GEENIUSTE KASVULAVA: Ühest klassist kasvas välja kuus akadeemikut" Eesti Ekspress, 18.12.2014
- "Tamme gümnaasium valib õpilased DNA-testi alusel" Õpetajate Leht, 1.04.2016
- "Mis toimub?" Vastab Tartu Tamme gümnaasiumi direktor Ain Tõnisson Õpetajate Leht, 16.06.2017