Sõjavägi

Riigid tegevteenistuses olevate sõjaväelaste arvu järgi (2009)

Sõjavägi (kaitsevägi, sõjajõud, relvajõud, harvem armee) on enamasti riiklikult korraldatud relvastatud organisatsioon, mille põhieesmärgiks on olla sõjaliseks toeks riigi julgeoleku-, välis- ja kaitsepoliitikale ning sealhulgas kaitsta riigi territoriaalset terviklikkust võimalike rünnete vastu.

Üldist

Sõjavägede doktriinid, struktuurid ja vahendid on sageli riigiti erinevad, tulenedes riigi sõjalistest traditsioonidest, ressurssidest, poliitikast, liitlassuhetest, ühiskonna või kultuuri iseärasustest jms.

Sõjaväe tagatav riigi kaitse võib realiseeruda nii aktiivse sõjategevuse kui ka sõja ärahoidmisega heidutamise teel.

Koosseis

Sõjaväes tegevteenistuses olevat isikut nimetatakse üldistavalt sõjaväelaseks.

Sõjaväel on oma juhtkond ja juhtimisorganid ehk staabid.

Sõjavägi koosneb, olenevalt struktuurist, erinevatest väeliikidest (põhiväeliikidest), põhiosas:

maaväest,
õhuväest,
mereväest (kui riigil on piiriveekogu).

Väeliigid omakorda koosnevad allüksustest, üksustest, väekoondistest ning kõrgema juhtimise (staabid) ja logistika ning muu toetuse organitest.

Mõnes riigis alluvad sõjaväele ka mitmesugused sõjaväestatud eriorganisatsioonid, nagu piirivalve või rahvuskaart.

Eestis

Eestis nimetatakse sõjaväge tänapäeval poliitilisel eesmärgil ametlikult kaitseväeks. Enne 1940. aastal alanud okupatsioone on nimetatud ka sõjaväeks. Tegelikus ülesehituses ja väljaõppes pole nimetustes sõjavägi või kaitsevägi erinevust.

Vaata ka