Uusplatonism
(Ümber suunatud leheküljelt Neoplatonism)
Uusplatonism ehk neoplatonism on 3. sajandil m.a.j tekkinud filosoofiakoolkond, mis põhines Platoni ja platonistide õpetusel. Selle rajajad olid Plotinos ja Ammonios Sakkas. Selle esindajad olid veel Iamblichos, Porphyrios ja Proklos.
Uusplatonismi viimaseks esindajaks on peetud Boethiust (480–525 pKr), keda nimetati "viimaseks roomlaseks ja esimeseks skolastikuks".[1]
Uusplatonismis esineb olemistasandite astmestik (hierarhia), mille tipus on „ainuline“ (kr hen), kellest/millest lähtub kõik olemasolev.
Paljud uusplatonistliku filosoofia mõisted ja ideed võeti üle varakristlike teoloogide poolt. Uusplatonism on mõjutanud kõiki aabrahmlikke religioone, judaismi, kristlust ja islamit.
Uusplatonismis on ühisjooni budismi ja taoismiga.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Störig, Hans Joachim. Kleine Weltgeschichte der Philosophie. Frankfurt am Main, 1997, lk. 206.