Liivimaa maamarssal
Liivimaa maamarssal (saksa keeles Livländischen Landmarschall, vene keeles предводитель дворянства) oli Rootsi valitsemisajast 1643–1920 kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna (Ritterschaft) kõrgem ametnik Liivimaal, kelle ülesandeks oli juhatada Liivimaa rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva (Landtag). 18. sajandist alates oli maamarssali ülesandeks esindada ka rüütelkonna huve keskvõimu juures.
Poola valitsusajal Poola kuninga Zygmunt II Augusti poolt 28. novembrist 1561 antud privileegidega Liivimaa rüütelkonna ja selle seisusliku omavalitsuse moodustamisel oli Liivimaa hertsogkonnas Liivimaa rüütelkonna esindaja, kelle roll (saksa k. Ritterschaftshauptmann) taastati Rootsi valitsemisajal.
Teatud perioodidel ei olnud poliitiliste ja administratiivsete probleemide või sõjaolukorra tõttu maamarssalit ametis. Esimene periood kestis 20. detsembrist 1694 28. jaanuarini 1710. Selle põhjuseks oli rüütelkonna vastutegevus Rootsi keskvõimule ja 1700 alanud Põhjasõda. Aastatel 1695–1700 täitis maamarssali kohuseid maapäeva direktor (Landtagsdirektor), kelle ülesanded olid sisuliselt maamarssali ülesannetega sarnased. Balti erikorra kaotamise tõttu likvideeriti maamarssali ametikoht uuesti 3. juulil 1783 ja taastati alles keiser Paul I poolt 28. novembril 1796. Vahepealsel perioodil korraldas maapäevade tööd niinimetatud aadlimarssal (Gouvernementsmarschall).
Kui maamarssal ei saanud mingitel põhjustel oma kohustusi täita ja astus enneaegselt tagasi või tagandati, siis võis kuni uute korraliste valimisteni valida tema asemele ajutise kohusetäitja (vikarierendes Landmarschall).
Algselt valiti maamarssal ametisse kolmeks aastaks. See kord kinnitati lõplikult 1648 Rootsi kuninganna Kristiina poolt. 1870. aastatest valiti maamarssal määramata ajaks. Valituks osutunud kandidaadi pidi alati kinnitama ka kindralkuberner.
Viimane maamarssal astus ametist tagasi 1919 ja tema asemele uut ametnikku enam ei valitud. Liivimaa rüütelkond likvideeriti 1920.
Liivimaa maamarssalid 1643−1920
[muuda | muuda lähteteksti]I. Liivimaa maamarssalid 1643–1693
[muuda | muuda lähteteksti]| Nr | Nimi | Ametiaeg | Märkused | |
|---|---|---|---|---|
| 1 | 
|
Otto von Mengden (1600−1681) | 1643 | Liivimaa maanõunik 1643−1681 |
| 2 | Engelbrecht von Mengden (1587–1650) | 1643 | Liivimaa maanõunik 1646−1650 | |
| 3 | Johann Eberhard von Bellingshausen (1604–1655) | 1645 | Liivimaa maanõunik 1650−1655 | |
| 4 | Heinrich von Cronstierna (1602−1678) | 1646 | Liivimaa maanõunik 1650−1678 | |
| 5 | Ernst von Mengden (1598−1655) | 1646 | Liivimaa maanõunik 1650−1655 | |
| 6 | Hermann von Gordian (suri 1672) | 1648 | Liivimaa maanõunik a-st 1650 | |
| 7 | Gustav Adolf Clodt von Jürgensburg (1621–1681) | 1650−1653 | Eestimaa maanõunik | |
| 8 | 
|
vabahärra Gustav von Mengden (1625–1688) | 1653−1660 | Liivimaa maanõunik 1660−1688 |
| 9 | Gustav Carl von Wulffen (1625–1684) | 1660−1664 | ||
| 10 | vabahärra Gotthard Johann von Budberg (1634–1698) | 1664−1667 | Liivimaa maanõunik 1667−1676 | |
| 11 | 
|
Jakob Staël von Holstein (1628–1679) | 1667−1669 | Liivimaa maanõunik 1673−1679 |
| 12 | Johann von Buddenbrock (suri 1670) | 1669−1670 | ||
| – |
|
Jakob Staël von Holstein (1628–1679) | 1670−1673 | Teine periood |
| 13 | Otto Friedrich von Vietinghoff (1640–1709) | 1673−1676 | Liivimaa maanõunik a-st 1678 | |
| 14 | Ernst Johann von Rosen | 1676−1680 | Liivimaa maanõunik a-st 1683 | |
| 15 | Otto Reinhold von Albedyll (1650–1697) | 1680−1683 | ||
| 16 | vabahärra Georg Conrad von Ungern-Sternberg (1654–1708) | 1683−1690 | Liivimaa maanõunik a-st 1690 | |
| 17 | Johann Heinrich Streiff von Lauenstein (1647–1700) | 1690−1693 | Liivimaa maanõunik a-st 1693 |
II. Liivimaa maapäeva direktorid 1695–1700
[muuda | muuda lähteteksti]| Nr | Nimi | Ametiaeg | Märkused | |
|---|---|---|---|---|
| 18 | Gustav Ernst von Albedyll (suri 1721) | 1695 | Liivimaa maanõunik 1710−1721 | |
| 19 | Friedrich von Plater (suri 1700) | 1697 | ||
| − | Gustav Ernst von Albedyll (suri 1721) | 1697 | Teine periood | |
| 20 | Leonhard Gustav von Budberg (1640–1708) | 1699 ja 1700 | Liivimaa maanõunik a-st 1683 |
III. Liivimaa maamarssalid 1710–1783
[muuda | muuda lähteteksti]- 1710 Georg Reinhold von Tiesenhausen (1650–1734)
- 1710 vabahärra Johann Albrecht Mengden von Altenwoga (1663–1720)
- 1710–1712 vabahärra Magnus Gustav Mengden von Altenwoga (1663–1726)
- 1712–1717 Magnus Johann von Plater
- 1715–1720 Berend Dietrich von Bock (1670–1737)
- 1717–1721 Otto Christoph von Richter (1678–1729)
- 1720–1723 vabahärra Woldemar Johann von Ungern-Sternberg (1684–1741)
- 1723–1727 vabahärra Gotthard Wilhelm von Budberg (1685–1749)
- 1727–1730 Gotthard Wilhelm von Berg (1682–1756)
- 1730–1737 Caspar Friedrich von Buddenbrock (surnud 1737)
- 1737–1742 vabahärra Johann Gustav von Budberg (1693–1754)
- 1742–1747 Heinrich Gustav von Patkul (1698–1778)
- 1747–1759 Gustav Heinrich von Igelström (1695–1771)
- 1759–1765 vabahärra Leonhard Johann von Budberg (1727–1796)
- 1765 Adolf Heinrich von Anrep (1717–1765)
- 1765–1775 vabahärra Carl Gustav Mengden von Altenwoga (1723–1775)
- 1775–1777 Caspar Heinrich von Rosenkampf (1734–1790)
- 1777–1783 Franz Wilhelm von Rennenkampf (1743–1784)
IV. Liivimaa kubermangu aadlimarssalid 1783–1797
[muuda | muuda lähteteksti]- 1783–1786 vabahärra Leonhard Johann von Budberg (2. korda)
- 1786–1792 Moritz Friedrich von Gersdorff (1747–1820)
- 1792–1797 Friedrich Wilhelm von Sivers (1748–1823)
- 1797 kt. Otto Johann Magnus von Richter (1755–1826)
V. Liivimaa maamarssalid 1797–1920
[muuda | muuda lähteteksti]- 1797 Carl Gustav von Samson (1750–1825)
- 1797–1798 kt. Friedrich Wilhelm von Sivers (2. korda)
- 1798–1800 vabahärra Christian Friedrich von Ungern-Sternberg (1754–1801)
- 1800–1803 Gustav Johann von Buddenbrock (1758–1821)
- 1803–1806 Carl Gustav von Samson (2. korda)
- 1806–1809 Carl Johann von Nummers (1757–1822)
- 1809–1812 Andreas von Below (1763–1820)
- 1812–1818 vabahärra Friedrich Reinhold Schoultz von Ascheraden (1766–1833)
- 1818–1822 Friedrich von Loewis of Menar (1767–1824)
- 1822–1824 kt. Otto Johann Magnus von Richter (2. korda)
- 1824–1827 Georg Carl von Jarmerstedt (1778–1851)
- 1827–1830 Friedrich Johann von Loewenwolde (1776–1832)
- 1830–1833 Friedrich von Grote (1768–1836)
- 1833–1836 Carl Gotthard von Liphart (1778–1853)
- 1836–1838 Gustav Eduard Christoph von Richter (1790–1847)
- 1839–1842 Alexander von Oettingen (1798–1846)
- 1842–1844 August von Hagemeister (1785–1869)
- 1844–1848 Karl Reinhold Georg von Lilienfeld (1790–1875)
- 1848–1851 parun Wilhelm Hamilkar von Fölkersahm (1811–1856)
- 1851–1854 vabahärra Gustav Frommhold von Nolcken (1815–1879)
- 1854–1856 Christian von Stein (1806–1856)
- 1857–1862 August Georg Friedrich von Oettingen (1823–1908)
- 1862–1866 vürst Paul von Lieven (1821–1881)
- 1866–1869 Georg Carl von Lilienfeld (1828–1881)
- 1869–1870 vabahärra Gustav Frommhold von Nolcken (2. korda)
- 1870–1872 Nikolai Conrad Peter von Oettingen (1826–1876)
- 1872–1884 Heinrich Anton Hermann Moritz Friedrich von Bock (1818–1903)
- 1884–1908 vabahärra Friedrich Gottlieb Alexander Casimir von Meyendorff (1839–1911)
- 1908–1918 parun Adolf Konstantin Jakob Pilar von Pilchau (1851–1925)
- 1918–1919 Heinrich Eduard von Stryk (1873–1938)
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti entsüklopeedia, 6. kd. Tallinn: Valgus, 1992.
- Eesti entsüklopeedia, 8. kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995.
- Krusenstjern, Georg von. Die Landmarschälle und Landräte der Livländischen und der Öselschen Ritterschaft in Bildnissen. Hamburg: Harry von Hofmann Verlag, 1963.
- Wolff, Nicolas. Livland's Landräte und Landmarschälle. Tartu: K. Matthiesens Buchdruckerei Ant. Ges., 1932 [1].