Odavise

Odavise on kergejõustiku ala. Odaviskevõistluse eesmärk on visata määrustele vastavat oda võimalikult kaugele.

Eesti absoluutrekord odaviskes kuulub Magnus Kirtile tulemusega 90,61 meetrit.^[1] Eesti naiste rekord kuulub Liina Laasmale tulemusega 63,65 meetrit.^[2]

Võistlusreeglid

Odaviske hoovõturada on 30–36,5 m pikk. Oda koosneb kolmest osast: esiosast, varrest ja käepidemest. Esiosas on teravast ja tugevast metallist ots, vars on valmistatud üleni metallist või muust sobivast materjalist ja käepideme asend on selline, et oda raskuskese asub selle all. Oda varre suurim läbimõõt on käepideme kohal.

Oda kaalub meestel 800 g ja selle pikkus on 260–270 cm ning naistel vastavalt 600 g ja 220–230 cm.

Odavise loetakse määrustepäraseks juhul, kui katsel ei astuta üle viskejoone ning esimesena maandub maapinnale oda terav ots. Parema viskehaarde saamiseks võib sportlane kasutada vastavat määret, kuid ainult käel.

Ajalugu

Vana-Kreeka

Vana-Kreekas oli odavise üks viievõistluse aladest.

Visati metallotsaga puitoda, mis ei olnud arvatavasti pikem kui 2 m. Hoovõtu- ja visketehnika ei erinenud nüüdisaegsest. Oda keskkoha ümber keriti nahkrihm, mille otsas olevast aasast pisteti läbi nimetis- ja keskmine sõrm. Kui vise lahti rullus, pani rihm oda pöörlema ning seepärast lendas see ühtlaselt ja kaugemale. Visketulemuste kohta andmeid ei ole.

Uuem aeg

Esimeste nüüdisolümpiamängude (1896,1900 ja 1904) kavas odaviset ei olnud. Aga Skandinaaviamail ja Soomes oli see võistlusalana kasutusel juba enne Ateena olümpiamänge 1896. Harrastati peamiselt viskeid nii parema kui vasaku käega ja kogusummas ning üksteise võidu parandasid rootslased ja soomlased selle ala maailmarekordeid, mida esialgu registreerisid üksnes nemad.

Esimeseks maailmakuulsuseks tõusis kogukas rootslane Eric Lemming (190 cm ja 90 kg), kelle rekorditesse (1903. aastal 53.79 tugevama käega) suhtusid soomlased mõnda aega umbusuga, tunnistades õigeks rekordiks 1904. aastal oma mehe Hannes Kivistö 53.09.

Londoni olümpiamängudel 1908. aastal võisteldi kahes viskeviisis - niinimetatud klassikalises ja ungari stiilis (oda hoiti tagumisest otsast) – ning nii sai Lemming odaviskajana ühtedelt mängudelt kaks kuldmedalit.

Juba odaviskeajaloo algperioodil, enne Londoni olümpiamänge, puhkes võitlus nipitajatega. Vennad Jarl ja Evert Jakobson Rootsis mähkisid oda sideme alla väikesed puuklotsid, mis olid sõrmedele viske juures heaks toeks. Tulemused lähenesid liigagi kiirelt 60 meetrile ja põhjuse jälile saades tegid kergejõustikujuhid sellele uuendusele lõpu ning annulleerisid tulemised.

Maailmarekordi areng

Mehed

Tulemus	Sportlane	Riik	Aeg	Koht
62.32	Eric Lemming	Rootsi	29. september 1912	Stockholm
66.19	Jonni Myyrä	Soome	25. august 1919	Stockholm
66.62	Gunnar Lindström	Rootsi	12. oktoober 1924	Eksjö
69.88	Eino Penttilä	Soome	8. oktoober 1927	Viiburi
71.01	Erik Lundqvist	Rootsi	15. august 1928	Stockholm
71.57	Matti Järvinen	Soome	8. august 1930	Viiburi
71.70	Matti Järvinen	Soome	17. august 1930	Tampere
71.88	Matti Järvinen	Soome	31. august 1930	Vaasa
72.93	Matti Järvinen	Soome	14. september 1930	Viiburi
74.02	Matti Järvinen	Soome	27. juuni 1932	Turu
74.28	Matti Järvinen	Soome	25. mai 1933	Mikkeli
74.61	Matti Järvinen	Soome	7. juuni 1933	Viiburi
76.10	Matti Järvinen	Soome	15. juuni 1933	Helsingi
76.66	Matti Järvinen	Soome	7. september 1934	Torino
77.23	Matti Järvinen	Soome	18. juuni 1936	Helsingi
77.87	Yrjö Nikkanen	Soome	25. august 1938	Karhula
78.70	Yrjö Nikkanen	Soome	16. oktoober 1938	Kotka
80.41	Franklin Held	USA	8. august 1953	Pasadena
81.75	Franklin Held	USA	21. mai 1955	Modesto
83.56	Soini Nikkinen	Soome	24. juuni 1956	Kuhmoinen
83.66	Janusz Sidło	Poola	30. juuni 1956	Milano
85.71	Egil Danielsen	Norra	26. november 1956	Melbourne
86.04	Al Cantello	USA	5. juuni 1959	Compton
86.74	Carlo Lievore	Itaalia	1. juuni 1961	Milano
87.12	Terje Pedersen	Norra	1. juuli 1964	Oslo
91.72	Terje Pedersen	Norra	2. september 1964	Oslo
91.98	Jānis Lūsis	NSVL	23. juuni 1968	Saarijärvi
92.70	Jorma Kinnunen	Soome	18. juuni 1969	Tampere
93.80	Jānis Lūsis	NSVL	7. juuli 1972	Stockholm
94.08	Klaus Wolfermann	Saksamaa LV	5. mai 1973	Leverkusen
94.58	Miklós Németh	Ungari	26. juuli 1976	Montreal
96.72	Ferenc Paragi	Ungari	23. aprill 1980	Tata
99.72	Tom Petranoff	USA	15. mai 1983	Los Angeles
104.80	Uwe Hohn	Saksa DV	20. juuli 1984	Berliin

Uus oda

Tulemus	Sportlane	Riik	Aeg	Koht
85.74	Klaus Tafelmeier	Saksamaa LV	21. september 1986	Como
87.66	Jan Železný	Tšehhi	31. mai 1987	Nitra
89.10	Patrik Bodén	Rootsi	24. märts 1990	Austin
89.58	Steve Backley	Suurbritannia	2. juuli 1990	Stockholm
91.46	Steve Backley	Suurbritannia	25. jaanuar 1992	Auckland
95.54	Jan Železný	Tšehhi	6. aprill 1993	Pietersburg
95.66	Jan Železný	Tšehhi	29. august 1993	Sheffield
98.48	Jan Železný	Tšehhi	16. juuni 1996	Jena

Naised

Uus oda

** : Mitteametlik maailmarekord, tipptulemus uue odaga

Tulemus	Sportlane	Riik	Aeg	Koht
68,19 **	Trine Solberg-Hattestad	Norra	28. juuli 1999	Bergen
68,22 **	Trine Solberg-Hattestad	Norra	30. juuni 2000	Rooma
69,48 **	Trine Solberg-Hattestad	Norra	28. juuli 2000	Oslo
71,54	Osleidys Menéndez	Kuuba	1. juuli 2001	Rethymno
71,70	Osleidys Menéndez	Kuuba	14. august 2005	Helsingi
72,28	Barbora Špotáková	Tšehhi	13. september 2008	Stuttgart

Olümpiamängude medalivõitjad

Mehed

Aasta
1908	Eric Lemming 54.82 MR	Arne Halse 50.56	Otto Nilsson 47.10
1912	Eric Lemming 60.64 MR	Juho Saaristo 58.66	Mór Kóczán 55.50
1920	Jonni Myyrä 65.78	Urho Peltonen 63.50	Paavo Johansson 63.08
1924	Jonni Myyrä 62.96	Gunnar Lindström 60.92	Eugene Oberst 58.34
1928	Erik Lundqvist 66.60	Béla Szepes 65.26	Olav Sunde 63.96
1932	Matti Järvinen 72.70	Martti Sippala 69.80	Eino Penttilä 68.70
1936	Gerhard Stöck 71.84	Yrjö Nikkanen 70.76	Kalervo Toivonen 70.72
1948	Tapio Rautavaara 69.76	Steve Seymour 67.56	József Várszegi 67.02
1952	Cy Young 73.78	Bill Miller 72.46	Toivo Hyytiäinen 71.88
1956	Egil Danielsen 85.71 MR	Janusz Sidło 79.98	Viktor Tsõbulenko 79.50
1960	Viktor Tsõbulenko 84.64	Walter Krüger 79.36	Gergely Kulcsár 78.56
1964	Pauli Nevala 82.66	Gergely Kulcsár 82.32	Jānis Lūsis 80.56
1968	Jānis Lūsis 90.10	Jorma Kinnunen 88.58	Gergely Kulcsár 87.06
1972	Klaus Wolfermann 90.48	Jānis Lūsis 90.46	Bill Schmidt 84.42
1976	Miklós Németh 94.58 MR	Hannu Siitonen 87.92	Gheorghe Megelea 87.16
1980	Dainis Kūla 91.20	Aleksandr Makarov 89.64	Wolfgang Hanisch 86.72
1984	Arto Härkönen 86.76	David Ottley 85.74	Kenth Eldebrink 83.72
1988	Tapio Korjus 84.28	Jan Železný 84.12	Seppo Räty 83.26
1992	Jan Železný 89.66	Seppo Räty 86.60	Steve Backley 83.38
1996	Jan Železný 88.16	Steve Backley 87.44	Seppo Räty 86.98
2000	Jan Železný 90.17	Steve Backley 89.85	Sergei Makarov 88.67
2004	Andreas Thorkildsen 86.50	Vadims Vasiļevskis 84.95	Sergei Makarov 84.84
2008	Andreas Thorkildsen 90.57	Ainārs Kovals 86.64	Tero Pitkämäki 86.16
2012	Keshorn Walcott 84.58	Oleksandr Pjatnitsja 84.51	Antti Ruuskanen 84.12
2016	Thomas Röhler 90.30	Julius Yego 88.24	Keshorn Walcott 85.38
2020	Neeraj Chopra 87.58	Jakub Vadlejch 86.67	Vítězslav Veselý 85.44

Naised

Aasta
1932	Mildred Didrikson 43.68	Ellen Braumüller 43.49	Tilly Fleischer 43.00
1936	Tilly Fleischer 45.18	Luise Krüger 43.28	Maria Kwasniewska 41.80
1948	Herma Bauma 45.56	Kaisa Parviainen 43.78	Lily Kelsby 42.08
1952	Dana Zátopková 50.46	Aleksandra Žudina 50.00	Jelena Goršakova 49.67
1956	Inese Jaunzeme 53.86	Marlene Ahrens 50.38	Nadežda Konjajeva 50.28
1960	Elvīra Ozoliņa 55.98	Dana Zátopková 53.78	Biruté Kalédiené 53.44
1964	Mihaela Peneș 60.54	Márta Rudas 58.26	Jelena Goržakova 57.06
1968	Angéla Németh 60.36	Mihaela Peneș 59.92	Eva Janko 58.04
1972	Ruth Fuchs 63.88	Jacqueline Hein 62.54	Kate Schmidt 59.94
1976	Ruth Fuchs 65.94	Marion Becker 64.70	Kate Schmidt 63.96
1980	María Colón 68.40	Saida Gunba 67.76	Ute Hommola 66.56
1984	Tessa Sanderson 69.56	Tiina Lillak 69.00	Fatima Whitbread 67.14
1988	Petra Felke 74.68	Fatima Whitbread 70.32	Beate Koch 67.30
1992	Silke Renk 68.34	Natalja Šikolenko 68.26	Karen Forkel 66.86
1996	Heli Rantanen 67.94	Louise McPaul 65.54	Trine Hattestad 64.98
2000	Trine Hattestad 68.91	Mirela Tzelili 67.51	Osleidys Menéndez 66.18
2004	Osleidys Menéndez 71.53	Steffi Nerius 65.82	Miréla Maniáni 64.29
2008	Barbora Špotáková 71.42	Marija Abakumova 70.78	Christina Obergföll 66.13
2012	Barbora Špotáková 69.55	Christina Obergföll 65.16	Linda Stahl 64.91
2016	Sara Kolak 66.18	Sunette Viljoen 64.92	Barbora Špotáková 64.80
2020	Liu Shiying 66.34	Maria Andrejczyk 64.61	Kelsey-Lee Barber 64.56

Maailmameistrivõistluste medalivõitjad

Mehed

Aasta	Kuld	Hõbe	Pronks
1983 Helsingi	Detlef Michel 89.48	Tom Petranoff 85.60	Dainis Kūla 85.58
1987 Rooma	Seppo Räty 83.54	Viktor Jevsjukov 82.52	Jan Železný 82.20
1991 Tokio	Kimmo Kinnunen 90.82	Seppo Räty 88.12	Vladimir Sasimovitš 87.08
1993 Stuttgart	Jan Železný 85.98	Kimmo Kinnunen 84.78	Mick Hill 82.96
1995 Göteborg	Jan Železný 89.58	Steve Backley 86.30	Boris Henry 86.08
1997 Ateena	Marius Corbett 88.40	Steve Backley 86.80	Kostas Gatsioúdis 86.64
1999 Sevilla	Aki Parviainen 89.52	Konstadínos Gatsioúdis 89.18	Jan Železný 87.67
2001 Edmonton	Jan Železný 92.80	Aki Parviainen 91.31	Konstadinos Gatsioudis 89.95
2003 Pariis	Sergei Makarov 85.44	Andrus Värnik 85.17	Boris Henry 84.74
2005 Helsingi	Andrus Värnik 87.17	Andreas Thorkildsen 86.18	Sergei Makarov 83.54
2007 Osaka	Tero Pitkämäki 90.33	Andreas Thorkildsen 88.61	Breaux Greer 86.21
2009 Berliin	Andreas Thorkildsen 89.59	Guillermo Martinez 86.41	Yukifumi Murakami 82.97
2011 Daegu	Matthias de Zordo 86.27	Andreas Thorkildsen 84.78	Guillermo Martinez 84.30
2013 Moskva	Vítězslav Veselý 87.17	Tero Pitkämäki 87.07	Dmitri Tarabin 86.23
2015 Peking	Julius Yego 92.72	Ihab El-Sayed 88.99	Tero Pitkämäki 87.64
2017 London	Johannes Vetter 89.89	Jakub Vadlejch 89.73	Petr Frydrych 88.32
2019 Doha	Anderson Peters 86.89	Magnus Kirt 86.21	Johannes Vetter 85.37
2022 Eugene	Anderson Peters 90.54	Neeraj Chopra 88.13	Jakub Vadlejch 88.09
2023 Budapest	Neeraj Chopra 88.17	Arshad Nadeem 87.82	Jakub Vadlejch 86.67

Naised

Aasta	Kuld	Hõbe	Pronks
1983 Helsingi	Tiina Lillak 70.82	Fatima Whitbread 69.14	Ánna Veroúli 65.72
1987 Rooma	Fatima Whitbread 76.64	Petra Felke 71.76	Beate Peters 68.82
1991 Tokio	Demei Xu 68.78	Petra Felke 68.68	Silke Renk 66.80
1993 Stuttgart	Trine Solberg-Hattestad 69.18	Karen Forkel 65.80	Natalja Šikolenko 65.64
1995 Göteborg	Natalja Šikolenko 67.56	Felicia Tilea-Moldovan 65.22	Mikaela Ingberg 65.16
1997 Ateena	Trine Solberg-Hattestad 68.78	Joanna Stone 68.64	Tanja Damaske 67.12
1999 Sevilla	Miréla Maniáni-Tzelíli 67.09	Tatjana Šikolenko 66.37	Trine Solberg-Hattestad 66.06
2001 Edmonton	Osleidys Menéndez 69.53	Miréla Maniáni-Tzelíli 65.78	Sonia Bisset 64.69
2003 Pariis	Miréla Maniáni 66.52	Tatjana Šikolenko 63.28	Steffi Nerius 62.70
2005 Helsingi	Osleidys Menéndez 71.70 MR	Christina Obergföll 70.03 ER	Steffi Nerius 65.96
2007 Osaka	Barbora Špotáková 67.07	Christina Obergföll 66.46	Steffi Nerius 64.42
2009 Berliin	Steffi Nerius 67.30	Barbora Špotáková 66.42	Marija Abakumova 66.06
2011 Daegu	Barbora Špotáková 71.58	Sunette Viljoen 68.38	Christina Obergföll 65.24
2013 Moskva	Christina Obergföll 69.05	Kimberley Mickle 66.60	Marija Abakumova 65.09
2015 Peking	Katharina Molitor 67.69	Lü Huihui 66.13	Sunette Viljoen 65.79
2017 London	Barbora Špotáková 66.76	Li Lingwei 66.25	Lü Huihui 65.26
2019 Doha	Kelsey-Lee Barber 66.56	Liu Shiying 65.88	Lü Huihui 65.49
2022 Eugene	Kelsey-Lee Barber 66.91	Kara Winger 64.05	Haruka Kitaguchi 63.27
2023 Budapest	Haruka Kitaguchi 66.73	Flor Ruiz 65.47	Mackenzie Little 63.38

Eesti rekordi areng

Pikemalt artiklis Eesti rekord odaviskes

Mehed

Uus oda

Tulemus	Sportlane	Aeg	Koht
73.84	Heino Puuste	23. veebruar 1986	Adler
78.62	Heino Puuste	24. veebruar 1986	Adler
78.80	Heino Puuste	18. mai 1986	Leselidze
83.20	Heino Puuste	18. juuni 1986	Tallinn
83.30	Marek Kaleta	12. august 1990	Pieksamäki
85.28	Donald-Aik Sild	10. juuni 1994	Saint Denis
85.47	Andrus Värnik	12. juuni 2002	Ostrava
87.83	Andrus Värnik	19. august 2003	Valga^[3]
88.45	Magnus Kirt	3. juuni 2018	Tartu
88.73	Magnus Kirt	5. juuni 2018	Turu
89.75	Magnus Kirt	13. juuli 2018	Rabat
90.34	Magnus Kirt	20. juuni 2019	Ostrava
90.61	Magnus Kirt	22. juuni 2019	Kuortane

Vaata ka

Odaviske Eesti meistrivõistluste medalivõitjad

Viited

↑ Eesti Kergejõustiku Liit (22.11.2018). "Eesti kõigi aegade edetabelid - mehed, uus oda" (PDF). Vaadatud 17.02.2019.
↑ Eesti Kergejõustiku Liit (22.11.2018). "Eesti kõigi aegade edetabelid - naised, uus oda" (PDF). Vaadatud 17.02.2019.
↑ Eesti rekordite areng. Meeste odavise (uus oda) kergejoustik.ee, 3. juuni 2006

Välislingid

[1] Eesti Kergejõustiku Liit (22.11.2018). "Eesti kõigi aegade edetabelid - mehed, uus oda" (PDF). Vaadatud 17.02.2019.

[2] Eesti Kergejõustiku Liit (22.11.2018). "Eesti kõigi aegade edetabelid - naised, uus oda" (PDF). Vaadatud 17.02.2019.

[3] Eesti rekordite areng. Meeste odavise (uus oda) kergejoustik.ee, 3. juuni 2006

[1]

[2]

[3]