Kakaopuu seemned

Kakaopuu seemneteks (Cacao semen) nimetatakse hariliku kakaopuu täisküpsenud viljadest eemaldatud seemneid, mida kasutatakse mitmel otstarbel ja valmistusviisil nii töönduslikult kui ka kodumajapidamistes.

Kui kakaoseemneid on 2–8 päeva kas päikese käes või kuivatis kääritatud ehk fermenteeritud, nimetatakse neid kakaoubadeks.

2012. aastal toodeti maailmas kokku 5,0 miljonit tonni kakaoube ja istanduste kogupindala oli 9,9 miljonit hektarit.

Maailma suurimad kakaotootjad 2012. aastal

Riik	Toodang, t	Osakaal, %
Elevandiluurannik	1 650 000*	33,0
Indoneesia	936 300	18,7
Ghana	879 348	17,6
Nigeeria	383 000**	7,7
Kamerun	256 000**	5,1
Brasiilia	253 211	5,1
Ecuador	133 323	2,7
Mehhiko	83 000*	1,7
Dominikaani Vabariik	72 225	1,4
Peruu	57 933	1,2
Maailm kokku	5 003 211	100
* – FAO hinnang
** – mitteametlik

Kakaooad

Kakaooad

Brasiilias Ilhéuses 30 tundi kääritatud ubade proovi fülogeneetiline uuring tuvastas seal rikkama mikrofloora kui varem arvatud:

• bakterid: E.coli, K. pneumonia, Lactobacillus brevis, Lactobacillus casei, Lactobacillus fermentum, Lactobacillus rhamnosus, Lactobacillus vaginalis jt
• viirused: valdavalt Myoviridae ja Siphoviridae;
• mükobioota: Lachancea thermotolerans, Pichia angusta, Saccharomyces cerevisiae, Aspergillus jpt.

Keemiline koostis

Kakaoubadest valmistatud toodete keemiline koostis sõltub valmistamise ja tarbimise viisist. Farmakognoosias pakuvad huvi seemnetes leiduvad looduslikud ühendid ning kasutamine ja kakaopuu seemnete raviomadused.

Seemned sisaldavad:

1. primaarseid metaboliite:
   • sahhariide: glükoosi, sahharoosi, fruktoosi
   • rasvaineid
   • valke: albumiini, globuliini (trüpsiini inhibiitorit) jt
   • vitamiine: A-, D-, E-, K-, B-vitamiini jne
   • mineraalaineid
   • aminohappeid
   • oleiinhapet, steariinhapet ja palmitiinhapet ning vabu rasvhappeid
   • tselluloosi
   • klorofülli
2. sekundaarseid metaboliite:
   • fütosteroide: alfa- ja beetasitosterooli
   • saponiine
   • alkaloide: teobromiini, kofeiini jt
   • biogeenseid amiine: serotoniini, dopamiini, fenüületüülamiini
   • ensüüme: proteaasi, lipaasi, aminoproteaasi, invertaasi, peptiide jpt
   • antioksüdante: beetakaroteeni
   • polüfenoole: katehhiini, epikatehhiini jt
   • fenoolseid ühendeid: flavanoole, salitsüülhapet, proantotsüaniide jt.

Droogina

Kakaoseemned on suure toiteväärtusega. Need sisaldavad ligi 50% rasva. Seemned soodustavad seedimist ja vähendavad loomsete valkude tekitatud allergiat, suurendavad kuseeritust (teobromiin), laiendavad veresooni ja parandavad erektsiooni, hõlbustavad hingamist ning ergutavad südame ja vereringeelundkonna tööd.

Kakaoube ja kakaovõid kasutatakse mõningal määral ka astma, kopsupõletiku, köha ja külmetuse raviks ning tselluliidi, hemorroidide ja kõrgvererõhktõve ravis.

Kakaoubadest valmistatud kakaopulbri antioksüdatiivsete ühendite sisaldus on väga suur ja arvatakse, et nad kiirendavad lümfisüsteemi tööd.

Kakao

Kakaopuu seemnetest valmistatakse kakaod.

Esimesena eurooplastest nägid kakaoube Kolumbuse meeskonna liikmed 1502, kuid tegelikult said eurooplased kakaost aimu alles Hernán Cortése kohtumisel Montezumaga asteekide pealinnas Tenochtitlanis 1519. Cortés ja teised panid tähele, et asteekide valitseja tarvitas suures koguses üht jooki, mida tema alluvad enne hoolikalt vahule ajasid. Umbes sel ajal viidi esimesed kakaooad Euroopasse, kuid jooki tutvustati Hispaania õukonnas esimest korda 1544.

Šokolaadijooki hakati Euroopas valmistama 17. sajandil, kõigepealt Hispaanias. Kuna kakao maksis palju, said seda endale lubada vaid rikkad. Maiustusi hakati kakaost valmistama 19. sajandi keskel.

Kakao ja šokolaad igapäevases tarbimises

Kakao

Kakaojook ja kakaovõist valmistatud šokolaadid (milles kakaovõi sisaldus võib ulatuda kuni 99%) sisaldavad alkaloidi teobromiini ja tavaliselt vaid vähesel määral kofeiini, kuid suured annused võivad kaasa tuua samasuguseid sümptomeid nagu röstitud kohviubade tarbimine joogina: unetus, ärrituvus, äkiline vererõhu tõus ja kõrvetised.

Arvatakse, et biogeensed amiinid võivad põhjustada migreenihooge ning pikaajaline kakaoubade ja kakaovõid sisaldavate toodete tarbimine suurel hulgal võib esile kutsuda sõltuvuse, aga eelkõige siiski söömisharjumuste kaudu.

Ettevaatust

Kakaoubadest valmistatud toodete tarbimisel soovitatakse olla ettevaatlik inimestel, kellel on esinenud perekonnas skisofreeniat jt närvisüsteemi haiguslikke seisundeid, samuti rasvainete metabolismi häireid.

Kakao ja mitmed retseptiravimid konkureerivad kehas samade signaliseerimis- ja transpordisüsteemide, rakkude, geenide, hormoonide, ensüümide, transkriptsioonifaktorite ja DNA komplekteerimise kaudu, seega tuleks arstiga toitumise osas konsulteerida neil, kellele on määratud kolesterooli- või vererõhualandajaid, beetablokaatoreid, psühhotroopseid ravimeid jne.

Töötlemise kõrvalsaadused

Kakaoseemnete töötlemiseks tuleb need koortest eraldada. Kakaoseemne koorena käsitletakse iga üksiku kakaooa koort, mis eemaldatakse pärast kääritamist. 1935. aasta uurimuse kohaselt sisaldasid Gold Coastis kasvanud Forastero (Amelonado) ja päikesevalguse käes kääritatud kakaoubade koored D-vitamiini kuni 28 IU/g, mida oli tunduvalt rohkem kui pimedas ja kastides kääritatud ubadel. Samuti leidsid nad koorest A- ja B-sterooli (identne käärituspärmiga (de Balsac, 1933)), kuid kuna katses kasutati fermenteerunud kakaokoori, siis ei osanud uurijad vastata, kas steroolid on ka töötlemata koores või moodustus ergokaltsiferool (tavatermin) üksnes välistegurite toimel..

Kakaokoored kui tootmise kõrvalsaadus söödetakse kariloomadele või kompostitakse.