vabandust, kuid kas R. Stallmann ise on viidand libertaansusele, kui jah, palun viidata, muidu on nii, nagu suvalise poliitilise liikumisega -- "meie kaaaa" suwa 19:10 02. veebruar 2006. a.

Mul jäi tõlkimine mõneks ajaks pooleli, seepärast ongi praegu nii, nagu on. Peale selle on tegemist tõlkega ingliskeelsest artiklist, mis tähendab seda, et see tuleb hiljem ümber kohandada Eesti keskkonna jaoks.

Samuti pole kuskil kirjas, nagu Richard Stallman oleks kusagil ise viidanud libertaarsusele seoses vaba tarkvaraga. Poliitiline iseloomustus ongi iseloomustus eri poliitliste nurkade alt. Hiljem oleks võimalik materjali hankida ka teiste keelte lehekülgedelt, võrrelda ja täiendada.

-Mardus 6. veebruar 2006, kell 03.43 (UTC)

maintainer = haldaja/hooldaja?

Software package/product maintainer — "haldaja" kõlab paremini kui "hooldaja", viimasega tekib rohkem seos põetaja-ametiga. -Mardus 26. juuni 2006, kell 03.24 (UTC)

omanduslik vs firmaomane

vallaste.ee e-teatmik pakub proprietary vasteks firmaomane, mis ka mulle parem tundub. Või on see millegi poolest vale?ML 11. juuni 2007, kell 20:14 (UTC)

vaba tarkvara vs avatud tarkvara

Pakkusin seda vabavara arutelulehel ka, et segaduste vältimiseks oleks kasulik vältida termineid vabavara ja vaba tarkvara. Siin käsitletava nähtuse nimetuseks oleks siis pigem avatud tarkvara (ja vabavara asemel tasuta tarkvara).
OK, Vikipeedia ülesanne ei ole keelekasutust paremaks teha, ja olemasolevat kasutust tuleks kajastada, aga ütleksin, et praegu annavad nende artiklite pealkirjad ja artiklites peamiselt kasutatavad terminid segastele terminitele ülemäärase usaldusväärsuse ja seda oleks meie võimuses muuta. Ei saa ju ka öelda, et tasuta tarkvara või avatud tarkvara on minu tänaõhtune väljamõeldis - need on kasutusel, ja meil on võimalus anda neile eelis.
Kui minu pakutavas terminikasutuses sisulisi vigu ei ole, kas võiks ehk nende pealkirjade teemal hääletuse teha?ML 11. juuni 2007, kell 20:14 (UTC)

Selleks et vastata, on tarvis süveneda. Hääletust on mõtet korraldada ainult juhul, kui kõigepealt tehakse asjaoludest kokkuvõte, millega kõik nõus on. Andres 12. juuni 2007, kell 05:45 (UTC)

Olen nõus, et sõna vabavara asemel tasuks eelistada väljendit tasuta tarkvara (on veel olemas sõna priivara, aga see ei ole nii hea, sest erinevalt sõnast tasuta ei ole priivara iseenesestmõistetav ning võib vist ikkagi väljendiga vaba tarkvara sassi minna).

Avatud tarkvara osas ma ei oska seisukohta võtta. Sõna avatud tundub viitavat avatud lähtekoodile, aga nt. Richard Stallman teeb vahet väljenditel open source software ja free software: http://www.gnu.org/philosophy/open-source-misses-the-point.html. Stallman toob välja ideoloogiate erinevuse (avatud lähtekoodi eelisena kiidetavat avatud lähtekoodist saadavat majanduslikku kasu, vaba tarkvara liikumise eesmärgiks olevat ühiskonna paremaks tegemine). Võib aga ju ka kujutella ettevõtet, mis küll avalikustab lähtekoodi, kuid küsib oma tarkvara kasutamise eest raha (Microsofti Shared Source litsentsid vist on sellised). Erinevalt inglise keelest pole eesti keeles sõnal vaba õnneks kõrvaltähendust tasuta (vähemalt polnud enne sõna vabavara kasutuselevõtmist sõna freeware otsevastena).

Teisest küljest, ega väljendil avatud tarkvara väga viga ka pole: ta ei ole siiski päris sama, mis avatud lähtekood; avatud lähtekoodi, mis pole vaba tarkvara, on vähe; väljend avatud tarkvara eristub selgelt sõnast freeware.--Jaan Vajakas 27. märts 2009, kell 09:55 (UTC)

Lugesin allpool olevat enne. Ei saa siiski öelda, et sõnadel "vaba" ja "prii" tähendust 'tasuta' üldse poleks olnud ("vaba sissepääs", "priipilet"). Andres 27. märts 2009, kell 10:50 (UTC)

Libre ja gratis

Inglise keeles on vaba ja tasuta sama sõna, ning seega kasutatakse sõnasid libre ja gratis. Mis mõte nendel näidetel Eesti Vikis on?

Eesti keeles tuleks see kuidagi teisiti sõnastada, seda enam, et "vaba" ei tähendagi eesti keeles 'tasuta' või õigemini tähendab harva ("vaba sissepääs"). Andres 27. märts 2009, kell 10:50 (UTC)

Ei ole vajadust kulutada nii palju ruumi ja teksti selgitamaks, et sõnadel "vaba" ja "tasuta" on kaks eri tähendust. Inglise keeles on see põhjendatav, sest sõnal 'free' on kaks tähendust ('free beer' ja 'free speech'), aga eestikeelses artiklis on sellele erinevusele nii suure tähelepanu pööramine väga totakas.

Vaba tarkvara vs vabatarkvara

Mis sunnib kirjutama eesti keeles "vaba tarkvara" lahku? Tegemist on ju tarkvara liigiga (nagu samas artiklis olev "kommertstarkvara" või mistahes muu tarkvara liik). Ma pakun, et tegemist on lihtsalt fraasi inglise keelest ülevõtmise kõrvalnähuga: inglise keeles peab selle lahku kirjutama. Eesti keeles aga on vaba-liitelised sõnad "vabariigist" kuni "vabaturuni" tavaks kokku kirjutada. See tuleks artiklis minu arvates keelereeglitega kooskõlaliseks korrigeerida. --114.166.223.238 18. november 2010, kell 12:38 (EET)[vasta]

Kus selline reegel kirjas on?

On ka teistsuguseid näiteid, näiteks "vaba tahe", "vaba ajakirjandus", "vaba raha", "vaba energia", "vaba vesi". Piiri on raske tõmmata. Andres 19. november 2010, kell 08:57 (EET)[vasta]

Võib ju küsida keelenõust. Andres 19. november 2010, kell 08:58 (EET)[vasta]

Kui 'vaba' on täiend (täiendab põhisõna, kuid ei moodusta uut mõistet), siis kirjutatakse lahku. Kokku kirjutatakse siis, kui tekib uus mõiste: "vaba riik" ja "vabariik" on erineva tähendusega, veel näiteks sõnad "vanapoiss", "suurvesi" jne. Tuleb mõelda, kas mõistesüsteemis on selline mõiste, mida tähistatakse sõnaga "vabatarkvara" ja mis tähenduselt erineb "vabast tarkvarast". On ju ka sõna "vabavara". Adeliine 19. november 2010, kell 12:23 (EET)[vasta]

Selle üle ongi raske otsustada, kas tekib uus mõiste. Kriteerium on võib-olla see, et tähendus ei ole mõistetav ainult sõna "vaba" tähenduse põhjal (ja sel sõnal on muidugi palju tähendusi). Palju termineid on ju omadussõnalise täiendiga. Need, mida ma ülalpool mainisin, käivad minu meelest kõik kindlate mõistete kohta. Andres 19. november 2010, kell 14:44 (EET)[vasta]

Kindel mõiste ja uus mõiste pole ju samad asjad. Kõne all oleva tarkvaratüübi puhul on kindlasti tegemist uue mõistega, sest sellel rõhutatakse olevat oma erisugune genees/elutsükkel ja selle loomisel oma sotsiaalsed/eetilised põhjused/eesmärgid, st teatud olemuslik erisus. Siin pole tegemist lihtsalt juhuslike piirangutega tarkvarale (nagu ei nõua lisatud "vaba" raha/vee kui sellise rolli/eesmärgi ümbermõtestamist, vaid lihtsalt seab arbitraarseid kitsendusi sellele, missugust vett/raha mõeldud on ja esitab niimoodi küll kindlat mõistet, aga mitte uut mõistet; üldiselt, mida rohkem termini staatuses n-ö sõnapaar, seda suurema tõenäosusega on ta kirjutatud kokku, nt "vabavesi" merenduses kirjutatakse tihti kokku; üks põhjus on selles, et liitsõna lubab endaga teha grammatiliselt märksa rohkem kui täiendiga nimisõna).

Samas ei saa olla tarkvara minu arvates vaba selles mõttes nagu on vabad "vaba tahe" ja "vaba ajakirjandus", mille puhul vabadus omistatakse piiranguteta kogu mõistele endale (olgu siis deskriptiivselt või normatiivselt, osutatakse, et nii tahe kui ajakirjandus peavad oma nime väärimiseks olema ühtlasi vabad, ei tunnistata/kiideta heaks olukorda, kus "vabatahe" või "vabaajakirjandus" on lihtsalt üks tahte või ajakirjanduse eriliik). Niimoodi vabadust mõistele endale omistades peaks see olema mingi tegevuse/toimingu/eluala mõiste, sest ainult see saab ise selles tähenduses "vaba" olla. Tarkvara puhul saaks samas mõttes vaba olla ehk nt "tarkvaraloome", aga mitte tarkvara ise. Tegemist on ikka ühe olemuslikult erilise tarkvara liigiga teiste hulgas ja sellisel puhul kirjutatakse minu arvates sõnad kokku. Lisaks ei näi väitvat ka kõne all oleva tarkvaratüübi eestkostjad, et tarkvara kui selline on (või peaks olema) olemuslikult vaba. Siin võiks muidugi olla tegu ülekantud tähendusega, kus "tarkvara" all peetakse tegelikult silmas ka tarkvara loomist ja kõike muud sinna juurde kuuluvat, aga mulle tundub, et see viimane eeldus on juba natuke liialdatud. Kui see jäi praegu arusaamatuks, siis võin püüda oma seisukoha natuke rohkem skemaatiliselt kokku võtta. --114.166.223.238 19. november 2010, kell 17:07 (EET)[vasta]

Su argumentatsioon on tõesti raskesti jälgitav. Sinu põhimõtted tunduvad olevat meelevaldsed.

Ma toon ainult mõned vastuväited ja vastunäited, nii palju kui ma Su jutust aru saan.

Sõnaühendil "vaba vesi" on mitu tähendust. 'Avavee' tähenduses kirjutatakse teda nii kokku kui ka lahku, aga mineraalis leiduva sidumata vee tähenduses kirjutatakse see ainult lahku. Mulle ei tundu veenev, et esimesel juhul on olemuslik erisus, teisel juhul mitte. Andres 20. november 2010, kell 06:33 (EET)[vasta]

Sa ju tunnistad ka ise, et (sõna "vaba") kokku- ja lahkukirjutamisel ei lähtuta ainult ühest kriteeriumist. Alati ei kirjutata "uued mõisted" kokku. Vaba tarkvara ongi defineeritud kui vaba, st piiranguteta, tarkvara. Kui vabavara mõista kui tasuta tarkvara, siis on kokkukirjutamine vajalik sellepärast, et sõna tähendus ei tulene selle komponentide tähendusest. Kui sõnaühendi tähendus enam-vähem (ma ei väida, et täielikult) tuleneb sõnade tähendusest, siis ei ole kokkukirjutamine vajalik. Lahkukirjutamist mõjutab nähtavasti ka see, et põhisõna on liitsõna, ja inglise keele eeskuju. Samas võib ka kokku kirjutada, nähtavasti neil kaalutlustel, mida Sa mainid. Tegelikult kasutatakse mõlemat kirjutusviisi, kuigi lahkukirjutamine on ülekaalus. Analoogne näide on "tühi hulk" ja "tühihulk". Mulle tundub, et keelereeglid ei määra neil juhtudel üheselt, kas tuleb kirjutada kokku või lahku.

Olgu sellega kuidas on, me saame lähtuda 1) autoriteetsetest eeskujudest, 2) keelereeglitest ja 3) keelekorraldajate nõuandest, kuid mitte ise välja mõeldud põhimõtetest, sest need ei pruugi eri inimestel kokku langeda. ÕS-is seda terminit ei ole. Eesti keele käsiraamat ütleb: "Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet: vanaema (vrd vana ema), uusaasta (= 1. jaanuar, aga: head uut aastat!), elavnurk, enesekriitika, heategevus, julgeolek, kaheksandiknoot, kalliskivi, kergetööstus, kitsasfilm, kolmnurk, koresööt, kõrgepinge, kümmepäevak, mustmuld, noormees, omakasu, raskejõustik, sügavkünd, vaenelaps, vanemteadur, veerandaasta, üksmeel." Jutt on kindlast omaette mõistest, olemuslikku erisust ega uudsust pole mainitud. Jääb muidugi ebamääraseks, mis see "kindel omaette mõiste" on (ma tõlgendan seda koos näidetega nii, et see tähendab, et tähendus ei selgu, kui lugeda sõna-sõnalt, kuid näiteks "kõrgepinge" ja "omakasu" sellist tõlgendust vist ei kinnita). Seepärast teen ettepaneku küsida nõu keelekorraldajatelt. Andres 20. november 2010, kell 07:01 (EET)[vasta]

Saatsin EKI Keelenõule küsimuse koos viitega siinsele arutlusele. Lihtsalt taustaks, ma olen nõus, et keelereeglid ei määra universaalselt seda, et kuidas antud juhul tuleb kirjutada, aga minu meelest pole kaheldav see, et lahku kirjutatuna on fraasis rõhutatud objekti partikulaarsus (~ minu "vaba tahe", see "vaba vesi", see "tühi hulk" vms), aga kokku kirjutatuna on pigem tegemist univeraaalse liiginimega, mis on tavaline terminoloogiline kasutusele (~ "vabavesi" peab olema 5% laeva süvisest). Loomulikult leidub alati ka mingil tasemel erandeid, mõnede puhul on võimalik erandlikkust ka põhjendada, aga see peaks tegelikult jääma asjatundjate ülesandeks. "Tühi hulk" võib olla kirjutatud lahku, kuna eeldatakse, et ta on üksainus partikulaarne hulk universumis. "Vaba vesi" võib olla eelkõige konkreetses mineraalis leiduv sidumata vesi. "Vaba tahe" ja "vaba ajakirjandus" on kumbki see ja ainus õige tahe ja ajakirjandus. Aga eks inimeste keeletaju ole ka mõnevõrra erinev ja seda kõike päris reeglistada ei saagi.

Oleks mõistlik küsida, et mis tähenduses see "vaba" tarkvara puhul täpselt on. Näib olevat nii, et selline tarkvara pole "vaba" mitte sellele seatavate piirangute puudumise mõttes, vaid selles suhtes, et seatakse spetsiifilised piirangud seoses selle levitamisega. Muus osas on see tarkvara nagu tarkvara ikka, ainult levitamise tingimuseks/piiranguks on see, et selle tarkvara levitamisel peab säilima igavesti nõue, et tarkvara võib levitada ainult kasutajale tasuta kasutamiseks mistahes eesmärgil ja koos õigusega muuta lisatud lähtekoodi kuidas tahes. Lihtsalt öeldes, levitamistingimused ei tohi levitamisel kitseneda. Sellega üritatakse tagada kasutajatele võimaluste piires "vaba" kasutamist ja tarkvarale võimaluste piires "vaba" levimist, st "vabadust" omistatakse mitmetele tahkudele selle tarkvaratüübi ja sellega seonduvate asjade, toimingute jms juures. Suur osa sõna "vaba" funktsioonidest selles fraasis on ilmselt aga manipuleerimine sõna "vabadus" erinevate tähendustega alates inimlikust endamääramise vabadusest kuni vabaduse kui tasuta olemise (eesti keeles vist eriti mõjule ei pääse), tarkvara väljatöötajate kogukonna avatuse ja tarkvara enda piiramatuseni mistahes mõttes. Aga võimalik, et manipulatsioon ja propaganda on selle termini pärisosa, mistõttu peaks lahkukirjutamisega säilitama nt seosed üksikisiku endamääramise vabadusega (paralleeliks "vaba inimene", "vaba tahe", "vaba ajakirjandus", mida kokku ei saa kirjutada) ja mitte sundima peale terminoloogilist universaalsust. --114.166.223.238 22. november 2010, kell 07:54 (EET)[vasta]

Kui keelereeglitest otseselt ei tulene, kas kirjutada kokku või lahku, siis peab selle reeglistama terminoloogiakomisjon. Keelekorraldajate üldpõhimõte on, et kaheldavatel juhtudel kirjutatakse lahku. Ootame siis keelenõustajate vastust. Andres 22. november 2010, kell 09:55 (EET)[vasta]

"Vaba tahet" ma mõtlesin "tahtevabaduse" sünonüümina. Andres 22. november 2010, kell 10:07 (EET)[vasta]

Keelenõu vastus oli, et kuigi keeleliselt oleks loomulikum kokku kirjutada, siiski on soovitav terminoloogilistel põhjustel "vaba tarkvara" kirjutada lahku, nimelt, et see eristuks selgemalt "vabavarast" (millega õigupoolest keelenõustaja oma esimeses vastuses "vaba tarkvara" lihtsalt samastas). Kuna mitmest sõnast liidetud terminid kaotavad keeles ajapikku keskmise väheolulise liikme (nt "nädalaajakiri" -> "nädalakiri"), siis "vaba tarkvara" --- eriti aga kokku kirjutatud "vabatarkvara" --- ei eristu "vabavarast" pikemas perspektiivis "õieti mitte kuidagi". Lisatekse, et "tegu on läbipaistmatu terminiga, mille sisuerinevus on lihtsalt kokku lepitud" ja soovitatakse selle tõlke juurde jäämise asemel luua ning võtta kasutusele uus läbipaistvam termin.

Seda pole aga ilmselt Vikipeedia ülesanne. Jääb vist üle lihtsalt dokumenteerida ka paralleelne kokku kirjutatud vorm "vabatarkvara". --114.166.223.238 23. november 2010, kell 15:49 (EET)[vasta]

Jah. Andres 23. november 2010, kell 19:06 (EET)[vasta]

See äpardunud toortõlge kubiseb kantseliidist ja keelevigadest. Vajab hädasti toimetamist. --Oop (arutelu) 13. märts 2013, kell 15:17 (EET)[vasta]

Vabavara on nüüd eelistermin vaba tarkvara ees

Lähtuvalt kogukonnas selgeks vaieldud soovitustest ja ÕSi selgest eristusest, mis määralteb priivara kui "tasuta tarkvara" ja vabavara kui "tarkvara, mida kasutajal on õigus muuta ja levitada" peaks nüüd muutma põhiartikliks "vabavara" ja ümbersuunamiseks "vaba tarkvara" ja jätma "priivara" täiesti eraldi artikliks. Kes tõstab ümber? --Märt Põder (arutelu) 22. september 2017, kell 08:34 (EEST)[vasta]

Tee palun ise. Andres (arutelu) 22. september 2017, kell 08:36 (EEST)[vasta]

Kuna tasuta omanduslikku tarkvara nimetatakse tihtipeale ja eksklikult vabavaraks (Microsofti või sellega seotud organisatsioonide materjalid), või kuna on võimalik terminite segunemine à la tasuta = vaba — mõlemad just freeware vaste tõttu, siis ma seda ümbernimetamist ei poolda. Sest vaba tarkvara mõiste viitab vabadusele, samas kui vabavara viitab, et miski on justkui vabalt kättesaadav. Priivara kui freeware vaste on vabavara asemel muidugi parem. -Mardus /arutelu 27. detsember 2017, kell 02:01 (EET)[vasta]