Bratislav

Bratislav (slovak.: Bratislava [ˈbracislaʋa]) om Slovakijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Bratislavan randan administrativižeks keskuseks mugažo, mülüb sihe.

Bratislav
Bratislava

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Slovakii
Eläjiden lugu (2022)	476,922 ristitud
Pind	367,58 km²
Pämez'	Matuš Vallo (tal'vku 2018—, Matúš Vallo)
Telefonkod	+421−2
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Lidnan kart (2014)

Istorii

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 907 Zal'cburgan aigkirjas toran Presburganno (Bratislavan saksalaine nimi vhesai 1919) ümbrikirjutandas — mad'jaralaižed toraziba Bavarijan armijad vaste i otiba vägestust. Vozil 1541−1684 lidn oli Mad'jaranman pordaigaližeks pälidnaks Budan turkaižen okkupacijan tagut.

Edel 1919. vot lidnan nimed oliba Prešporok, Prešporek, Presburg (saks.: Pressburg), Požon' (mad'j.: Pozsony), keskaigal latin.: Istropolis, Posonium. Vl 1919 udesnimitihe lidnad nügüdläižikš. Vozil 1919−1939 i 1945−1992 mülüi Čehoslovakijha. Vll 1939−1945 oli i vspäi 1993 om ripmatoman Slovakijan pälidnaks.

Bratislav šingotase Volkswagen-kompanijan avtotegimel, torguindal, bankoil, informacižtehnologijoiden sarakol. Läz üht millionad turistoid tuldas pälidnan regionha joga vodel (27 muzejad).

Geografijan andmused

Lidn sijadase Slovakijan suvipäivlaskmas, Dunain molembil randoil i Peniden Karpatiden ezimägištol, 126..514 m korktusil, 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad toižhe pälidnhasai — Venhasai — om vaiše 60 km päivlaskmha. Bratislav om röunoiš kahtenke valdkundanke kerdalaz — Avstrijanke da Mad'jaranmanke, se om üks'jäine statj mail'mas.

Klimat om ven kontinentaline. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +11,1 C°, kezakun-elokun +20,2..+22,0 C°, tal'vkun-uhokun +0,3..+1,9 C°. Ekstremumad oma −24,6 C° (viluku, uhoku) i +39,4 C° (eloku). Paneb sadegid 574 mm vodes, enamba semendkus-sügüz'kus (59..62 mm kus), vähemba vilukus-sulakus (33..37 mm kus). Kezal kovad tulleid oleldas lidnas.

Tobmuz

Bratislavan administrativine jagand (2020)

Bratislav jagase videks nomeruidud rajonaks (I..V, slovak.: okres), V. rajon sijadase Dunain taga. Rajonad alajagasoiš 17 lidnanpalaks (slovak. Mestská časť). Kaik om kahesa rajonad Bratislavan randas, jättud koume rajonad oma Malacki, Pezinok, Senec.

Edeline lidnan pämez' (slovak.: Primátor Bratislavy) om Ivo Nesrovnal (tal'vku 2014 — tal'vku 2018).

Eläjad

Vl 1900 lidnan eläjiden lugu oli 61 500 ristitud, i 20. voz'sadan aigan se ližadui lujas. Vn 2001 Slovakijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 428 672 ristitud. Vl 2015 lidnan ristitišt oli 422 932 eläjad, vl 2019 — 437 725 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 442 197 eläjid vl 1991. Vl 2011 randan ristitišt oli 602 436 eläjad 2 052 km² pindal, vl 2022 — 728 370 eläjad, se sädab Bratislavan aglomeracijad.

Rahvahad (2001): slovakalaižed — 91,4 %, mad'jaralaižed — 3,8 %, čehalaižed — 1,9 %, saksalaižed — 0,3 %, toižed rahvahad — 2,6 %.

Religijan mödhe (2001): katolikad — 56,7 %, ateistad — 29,3 %, lüteranižen jumalankodikundan uskojad — 6,0 %, toižed uskojad — 4,7 %.

Transport

Tramvaid (vspäi 1895), avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Jogiport om saudud lidnas.

Bratislav om järedaks raudtesol'meks, ühtenzoitab kuz' čuradust. Kaks' päraudtestancijad ratas lidnas Dunain erazvuiččil randoil: Bratislav-Päine om lidnan keskuzpalas (vspäi 1848), Bratislav-Petržalk sijadase Dunaintaguižes.

Rahvahidenkeskeine civiline Lendimport Štefanikan nimed (vai Bratislav-Ivank, slovak.: Bratislava-Ivanka / Letisko M. R. Štefánika, BTS / LZIB, 2,2 mln passažiroid vl 2019) om valdkundan kaikiš znamasižemb i sijadase ühesas kilometras pohjoižpäivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi. Sišpäi tehtas reisid erasihe-se Evropan maihe, om äi čarterreisid Keskmeren lebutahoižesai.

Irdkosketused

• Lidnan tobmuden oficialine sait (bratislava.sk). (slovak.)
• Lidnan turistiž-informacine sait (visitbratislava.com). (angl.) (saks.) (slovak.) (mad'j.) (ital.)