Hunt

Hunt ehk hallhunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.

Alfred Wierusz-Kowalski, "Hundid öös" (1910)

Hando Mugasto, "Hundid Kalevipoja hobust ründamas" (1935)

Isolde Jurina, hundimosaiik Viinis, Wolfersberggasse 13-17 (1954)

Piibel

• Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad hundid!
  • Matteuse evangeelium 7:15

Proosa

• Inimestele ei meeldi libahundid. Ja huntidele ei meeldi libahundid samuti. Kellelegi ei meeldi hundid, kes suudavad mõelda nagu inimesed, ja kellelegi ei meeldi inimesed, kes võivad käituda nagu hundid. See näitab ainult seda, et inimesed on igal pool ühesugused.
  • Terry Pratchett, "Viies elevant", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2006, lk 114

• Mäletan, et me tahtsime minna Tšeljabinski linna, kus olid ka teised eestlased. Perenaine viis meid läbi metsa, et jõuaksime rongi peale, teed mööda oleks suur ring tulnud, ja mäletan, kuidas hundikari meid taga ajas. Vanaema arvas, et tuleb kinni pidada ja lõke maha teha. Ta oli väga praktiline inimene ja leidis igas olukorras väljapääsu. Hundid olid juba üsna lähedal, kui äkki pöörasid kõrvale - vist märkasid midagi muud. Igatahes me pääsesime ja kolisime Tšeljabinskisse.
  • Ingrid Rüütel, "Ingrid Rüütel. Sünniaasta 1935", rmt: "Muutudes endaks jääda. Valik meenutusi, artikleid, uurimusi" Tallinn: TEA Kirjastus, 2010, lk 14

Draama

LUULETAJA: Mina kardan. Kõik on nii võõras. Ma ei kõlba härrade hulka. Olen kui tont, kui peletis.
    Sääl olid seinad sugulased, seina praodki sõbralikud.
    Siin on uksed kui hundid, künnised küsivad.

• Hella Wuolijoki, "Dr. Lucius ja Luuletaja", näidend 3 vaatuses. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2013, lk 11

• ...oleks siis vastutuul — ei, kord sahmab siit, kord sealt, kord vastu üht põske, kord teise hõlma alt sisse [---] Hundid haistavad sind, sina, näljane, haistad sula, haistad sula läbi selle silmitu saagerdamise. Hundid ajavad sinu jälgi, sina ajad lootuse jälgi...
  • Paul-Eerik Rummo, "Tuhkatriinumäng", Loomingu Raamatukogu 7/1969, lk 7

Luule

ent kuhu peita võiks end üksik susi
et klaperjaht ei annaks tulemusi
need haavad värisemast eal ei väsi
ja kuused nõutult laiutavad käsi

• Joel Sang, "Ma enam selle järele ei küsi" kogus "Lättease", rmt "Närvitrükk", LR 17/1971, lk 9

Film

• [Morse:] Karjäär ei kaitse sind öösel, kui hundid su ümber piiravad.
• Career won't hold you three in the morning when the wolves come circling.
  • "Noor inspektor Morse", 5. hooaeg, 6. osa, "Ikaros". Tlk Tiia-Mai Nõmmik

Eesti vanasõnad

• Harakas alati sea seljas, ei näe keegi; hunt korra karjas, kõik karjuvad.
• Hea laps hända vaja, - muidu läheb metsa hundiks.
• Hunt unustab, koer unustab, mees mäletab.
• Häda ajab härja kaevu, nälg hundi karja.
• Julgele hundile tuleb pea ots.
• Nälg ajab hundi külasse.
• Olgu isa hunt või karu, kui aga ise mees.
• Räägi hundist, hunt aia taga.
• Sajusel ilmal sõidab saks, udusel hulgub hunt.
• Suule kui hunt, tööle kui sant.
• Ära enne hurjuta kui hunti polegi!
• Ära hüüa hunti, hunt tuleb kutsumata!
• Ära kiida hunti karjakoeraks ega ullakut heaks lapseks!
• Ära sööda siis enam koera, kui hunt õues (karjas)!
• Ära usu hundi juttu, hundil on hullud jutud, karul kõned kavalad!
• Õpeta hundi poega murdma!
• Hunt unustab, koer mäletab,
• Hunt üle aia hüpates suurem kui hobune.
• Hüüa hunti nimepidi, küll ta tuleb karvapidi.
• Susi on suvine kangas.
• Susi soole, karu. tööle, ega kaerapõld jää kasimata.
• Kes hundil aitab murda, selle hunt viimaks murrab.
• Lähed hundi eest pakku, leiad karu kahe pojaga ees
• Õpeta hundipoega murdma.
• Pane hunt lambakarjaseks, küll siis lambad hoitud.
• Üks hunt ei söö ja kahele ei saa.
• Lamba nägu, hundi tegu.
• Ole aga lammas, siis on hundid turjas.
• Pealt näha vaga lammas, seest. kiskja hunt.
• Mine hundile appi, saad hammustada.
• Ega hunt hundi juttu usu, sest et kelmid mõlemad.
• Ega hunt ulgumist unusta.
• Ega hunt iialgi oma pesa juures murra.
• Ega hunt hunti murra. Üks hunt teist ei murra.
• Ega hunt enne karjast kao, kui viimane tall viidud.
• Hundil hundi õnn.
• Räägiti hunti, hunt väravas (aia taga).
• Hundist ei saa õuekoera.
• Hundist ei saa lambrist.
• Hundil üheksa mehe. meel ja ühe mehe rammu.
• Hundi sööki ja saksa lööki ei maksa naerda.
• Hundist ei saa muud kui nahka.
• Hunt kaotab karva, aga ei hammast.
• Hunt põgeneb kurja koera eest.
• Hunt sööb eluaja oma naha peale:
• Hunt hoiab ikka metsa poole.
• Hunt ajab küll karva, aga ei jäta ametit.
• Hunt ei ole nii suur kui hurjutatakse.,
• Huntidega peab ühes ulguma.
• Mis hundi suus, see hundi kõhus.
• Hunt jääb ikka hundiks, kui teda ka vagaks lambaks nimetada.
• Hunt murrab ka loetud lambaid.
• Hunt tahab hurjutamist, raha lugemist, saks palumist.
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

• Hundid söönud, lambad terved.
• Julge hundi rind on rasvane.
  • Eesti vanasõna

Vene vanasõnad

• Hunt hunti ei söö.
  • Волк волка не съест.

• Hunt ei peida end ka lambanahas.
  • Волк и в овечьей шкуре не укроется.

• Kuidas hunti ka toidab, ta vaatab ikka metsa poole.
  • Волка как ни корми, он все в лес глядит.

• Nälg ajab ka hundi metsast välja.
  • Голод и волка из лесу гонит.

• • "Русские пословицы и поговорки", Художественная литература, 1988, ISBN 5280000272